Torres del Paine – looduspärl Lõuna-Tšiilis

2018.01.02 00:31 - LennuLeidja.ee

Torres del Paine asub Tšiili lõunaosas Magalhãesi administratiivüksuses. Piirkonda on loodud samanimeline rahvuspark, mille territoorium on 2422 km2. Torres del Paine on maaliliselt vahelduva maastikuga regioon, kus kõrged mäed vahelduvad kaunite väikeste orgudega, kus leidub hulgaliselt mägijärvi, kärestikulisi jõgesid ja mägiliustikke. Rahvuspargi keskmes paikneb Paine mäestik. Sellest mäeahelikust põhjapoole jäävad stepid ning lõunapoole subpolaarsed metsad. Torres del Paine on National Geographicu poolt valitud maailma kaunimate paikade hulka.

Piirkonna nimes olev sõna „paine“ tuleb kohalike põliselanike tehueltšede keelest ja tähendab taevasinist. Torres tähendab aga hispaania keeles „tornid“. Seega kohanime hispaania ja tehueltše keelset sõna kokku pannes võiks piirkonna eesti keelne nimi olla Taevasinised tornid. Tornideks nimetatakse piirkonnas kolme nõelakujulist graniitmäge Paine mäestikus. Nendeks mägedeks on Paine lõunatorn (kõrgus merepinnast ca 2500 m), Paine kesktorn (kõrgus merepinnast 2460 m) ja Paine põhjatorn (kõrgus merepinnast 2260 m). Paine lõunatorn ei ole siiski Torres del Paine kõrgeim mäetipp. Selleks on hoopis 2884 m kõrgune Cerro Paine Grande.

Torres del Paine on vaatamata asukohale kaugel lõunas turistide seas üsna populaarne. Aastas külastab piirkonda enam kui 250 tuhat turisti, kellest enam kui 50% on välisturistid. Turistide lemmiktegevuseks piirkonnas on matkamine ja ümbritseva looduse ilu nautimine. Matkajate tarbeks on rajatud erineva raskusastmega matkaradasid ning mägedes on hulgaliselt peavarju pakkuvaid lihtsa sisutusega mägionne. Telkimine on lubatud ainult selleks ette nähtud kohtades. Pikemate matkaradade läbimine võtab aega 8–10 päeva. Alates oktoobrist 2016 kehtib reegel, mille kohaselt mägionnid ja telkimiskohtade kasutamine tuleb enne rahvusparki sisenemist broneerida.

Torres del Paine eriliselt maalilisteks järvedeks võib pidada Pehoé järve (pindala ca 22 km2), Nordenskjöldi järve (pindala 28 km2) ja Grey järve (pindala 15 km2). Nimetatutest kaks esimest saavad enda vee Paine jõest, mis lookleb Paine mägede vahel ja millel asuvad muuhulgas ka Paine joastik, Salto Grande juga (vee kukkumise kõrgus 65 m) ja Salto Chico juga. Grey järvest põhja pool asub ca 270 km2 suurune Grey liustik.

Piirkond pakub huvi ka loomasõpradele, sest matkates võib seal kohata väga erinevaid loomi, sh guanaakosid (piirkonna kõige tavalisem imetaja), puumasid, rebaseid jne. Hea õnne korral võib kohata isegi lõuna-andide hirve. Piirkonnas pesitseb 15 erinevast liigist röövlindu, sh kaeluskondor, vööt-loorkull, väikekarakaara, kotkasviu, patagoonia viu. Muudest lindudest võib seal kohata lõunaflamingosid, väikenandusid, habeiibiseid, koskorobaluikesid jne jne.

Dorres del Paine rahvuspargi ala külastamiseks tuleb tasuda vastav maks, mis välismaalasest täiskasvanule (st mitte Tšiili kodanikule) on kõrghooajal (01.10–30.04) 21 tuhat Tsiili dollarit (ca 29 eurot) ja madalhooajal (01.05–30.09) 11 tuhat Tsiili dollarit (ca 15 eurot). Välismaisele lapsele vanuses 6–16 aastat on tasu vastavalt 6 tuhat ja 1 tuhat Tšiili dollarit (ca 8,3 ja 1,4 eurot). Kõrghooajal pääseb rahvusparki ajavahemikus 7.00–22.00 ja madalhooajal 8.30–17.30. Torres del Painele lähem suurem linn Tšiilis on teid mööda ca 320 km kaugusel lõunapool asuv Punta Arenas (ca 130 tuhat elanikku). Lähem väikelinn on ca 80 km kaugusele lõunapoole jääv Porto Natales (ca 20 tuhat elanikku). Punta Arenase ja Porto Arenase vahel on regulaarne bussiliiklus aastaringne. Porto Natalsest Dorres del Paine rahvusparki on regulaarne bussiliiklus olemas oktoobri algusest aprilli lõpuni. See on ka periood, mil piirkonna kliima on külastamiseks kõige sobivam.

Kui olete Tšiilis asuvat Torres del Paine'i külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.