Soovid reisile? Võta meiega ühendust: +372 666 22 99 | reis@reisiguru.ee | Lossi 22 II korrus, Viljandi
PUHKUSEREIS   al. 391€ või 13 € / kuus

Hooaja soodsaimad pakkumised Hurghadasse valitud hotellidele

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 493€ või 16 € / kuus

Sügisesel koolivaheajal Costa Bravasse!

LennuLeidja.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 475€ või 16 € / kuus

Puhkus Tenerifel

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
EKSOOTIKAREIS   al. 569€ või 19 € / kuus

Võta Uus Aasta vastu eksootiliselt!

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
ELAMUSREIS   al. 2 374€ või 78 € / kuus

Kõik-hinnas avastusreis Hiina südamesse

» Tule avasta Hiina kultuuri ja elu koos Seedritega.
Seeder Konsultatsioonid
VAATA LÄHEMALT »
ReisiGuru

›› Avaleht Okeaania Austraalia



Austraalia Ühendus (.au)

Rahvaarv: 21 milj.
Suunakood: +61
Ajavöönd: GMT +8 kuni 10,5
Pindala: 7 741 220 km2
Pealinn: Canberra
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Liiklus: vasakpoolne
Riigikeel: inglise
Naabrid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu, Mikroneesia Liiduriigid


Austraalia on ennekõike tuntud oma tapvate ämblike, madude ja haide poolest, kuid need ei takista inimesi sinna reisimast ega seal elamast. Austraaliat külastab aastas peaaegu 6 miljonit välisturisti.

See maailma kõige kuivem manner on suur territooriumilt ja mitmekülgne elulaadilt, täites kõik kujutlusvõime ootused ja lootused. Ta pakub ajalugu ja kultuuri, lumivalgeid randu, tumepunase päikeseloojanguga tohutuid kõrbeid, kihavat linnaelu, ainulaadset floorat (20 tuhat liiki soontaimi, 14 tuhat liiki soonteta taimi, 250 tuhat liiki seeni, 3000 liiki samblikuid) ja faunat (üle 80% sealsetest imetajatest; 90% sealsetest roomajatest, kaladest, kahepaiksetest ja putukatest elavad ainult Austraalias), väljapeetud veine ja kööki, lugematul hulgal erinevaid sportimisvõimalusi ning väga meeldivat ja külalislahket vastuvõttu.

Austraalia kirderanniku lähedal Korallimeres asuv Suur Vallrahu on maailma suurim korallrahu. Koosnedes 900 saarest ja 2900 korallrahust, on ta ca 2600 km pikk ja hõlmab enam kui 340 tuhande km2 suuruse ala. See on üks liigirikkamaid piirkondi maailmas – enam kui 30 liiki vaalalisi (vaalu ja delfiine), peaaegu 400 koralliliiki, üle 1500 liigi kalu, 5 liiki kilpkonni, 17 liiki meremadusid jne. UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuulub ta aastast 1981. Kuigi suur osa Suurest Vallrahust on kaitse all, on ta osades kohtades avatud külalistele. Igal aastal külastab seda paika 2 miljonit inimest, valdavalt turistid. Koht on väga populaarne snorgeldajate ja sukeldujate seas, kuid pakutakse ka nt päevaseid paadiretki. Mitmel saarel on ka puhkekeskused.

Väärt vaatamist

  1. Kakadu National Park
  2. Broome
  3. Sydney
  4. Uluru
  5. Flinders Ranges
  6. Yorke Peninsula
  7. Whitsunday Islands
  8. North Stradbroke Island
  9. Melbourne
  10. Great Ocean Road
  11. Freycinet National Park
  12. Ningaloo Marine Park
  13. Canberra
  14. Gold Coast
  15. Suur Vallrahu
  16. Tasmania

Asukoht ja kliima


Austraalia asub lõunapoolkeral Okeaanias. Sealne kliima varieerub piirkonniti ulatuslikult, kuid oluline osa riigist on kõrbe- või poolkõrbe piirkond. Koguni 40% Austraalia territooriumist on kaetud liivaluidetega. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

Sademed on Austraalias väga sesoonsed, kuid temperatuuride sesoonsed erinevused on enamuses Austraalias tagasihoidlikud. Kõrgeimad temperatuurid on mõõdetud 50°C lähedal ja madalaimad on -20°C lähedal.

50% Austraalia territooriumist saab aastas sademeid vähem kui 300 mm, 30% vahemikus 300–600 mm ja 20% enam kui 600 mm. Põhja-Queenslandi rannikul sajab aastas seevastu enam kui 4000 mm (piirkonna rekord, mõõdetuna 2000.a. on aga enam kui 12000 mm aastas). Austraalia mägises kaguosas sajab aeg-ajalt lund.

Austraalia pealinna piirkonnas valitseb kontinentaalne kliima. Seal on kuumad suved ja suhteliselt külmad talved. Sademeid on aastas 600 mm; kõige enam kevadel (oktoobris, novembris) ja kõige vähem talvel (juunis, juulis), kuid sademete hulga varieeruvus on sesoonselt väike. Oktoobrist märtsini võib esineda tugevaid torme. Piirkonnas mõõdetud kõrgeim temperatuur on olnud 42,8°C (1939.a. jaanuaris) ja madalaim temperatuur -14,6°C (juulis 1971). Päevased keskmised temperatuurid on aprillist oktoobrini 12°C ja 20°C vahel ning novembrist märtsini 23°C ja 28°C vahel.

Austraalia kaguosas asuv New South Wales on enam kui poole territooriumi ulatuses poolkõrbe kliimaga, kuid idaosas on kliima mõõdukas subtroopiline. Mägistel aladel on aastaringselt suhteliselt külm. Kõrgeim mõõdetud temperatuur on 49,7°C (jaanuaris 1939) ja madalaim -23°C (juunis 1994). Sademeid on osariigis aastas vahemikus 180 mm (loodeosas) kuni 1200 mm-ni (idaosas).

Põhjaterritooriumi põhjaosas on troopilise savanni kliima, kus novembrist aprillini on sademeterohke ja maist oktoobrini kuiv aeg. Juunis ja juulis võivad päevased miinimumtemperatuurid langeda 14°C-ni. Aastane sademete hulk on ca 1500 mm. Põhjaterritooriumi kesk- ja lõunaosas valitseb aga väga kuiv kliima, kus mõnel pool sajab aastas vähem kui 250 mm.

Austraalia lääneosa on valdavalt kuum kõrb ja poolkõrb. Sademeid on valdavalt vahemikus 200 – 250 mm. Aastas on 15 – 20 tugevat tormi. Suvel on päevased temperatuurid vahemikus 32°C – 40°C ja talvel 18°C – 23°C.

Troopilised tormid ründavad Austraaliat peamiselt detsembrist aprillini. Kuivades piirkondades esineb aeg-ajalt liiva või tolmutorme.

Parim külastusaeg on suvel (detsembrist veebruarini).

Reisitingimused


Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus.
Vajalik on reisija elektrooniline registreerimine riiki sisenemise eel Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe http://www.immi.gov.au/e_visa/visitors.htm kaudu.

Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud.

Üksikasjalik info elektroonilise reisi registreerimise tingimuste kohta on kättesaadav siit.

Pikemate viibimiste kui 3 kuud ning muudel eesmärkidel kui turism ja ärireisid puhul tuleb taotleda vastav viisa http://www.immi.gov.au/visitors/index.htm

TÖÖTAMISÕIGUSEGA TURISMIVIISAD

Kuni 12-kuulise kehtivusega töötamisõigusega turismiviisasid võivad taotleda 18-30-aastased Eesti kodanikud. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kuus kuud. Enamat infot töötamisõigusega turismiviisade kohta on võimalik saada: http://www.immi.gov.au/e_visa/working-holiday.htm

Kõikide Austraaliasse reisimise, seal viibimise, elamise või töötamisega seonduvate asjaolude kohta saab informatsiooni Austraalia suursaatkonnast:

Australian Embassy:

Visa Services Section
Wallstrasse 76-79, 10179 Berlin
Germany
http://www.australian-embassy.de

Eesti aukonsulid Austraalias
Austraalia Suursaatkond Stockholmis
Austraalia Suursaatkond Berliinis (viisaküsimused)
Austraalia aukonsul Eestis hr Mati Peekma

Tasub teada


Kuritegevus:

Austraalias reisimine on üldjuhul turvaline, kuid siiski tasub olla tavapäraselt ettevaatlik oma isiklike asjadega eriti suurlinnades ja turismipiirkondades. Soovitav on kanda kaasas passikoopiat ning hoida sularaha ja pangakaardid eraldi kohtades.

Seadused ja tavad:

Uimastite omamine ja nendega kauplemine on Austraalias rangelt keelatud ja karistatav.

Tollikontroll:

Austraalias on karantiinisätted ning ranged nõuded narkootilistele ainetele. Toiduainete riiki toomine on üldjuhul keelatud ning kaasasolevad puittooted tuleb deklareerida. Lisainformatsioon piirangute kohta: http://www.daff.gov.au/aqis

Liiklus:

Austraalia liiklus on vasakpoolne. Eesti juhiluba on kehtiv esimesed kolm kuud ning jäädes Austraaliasse kauemaks, tuleb taotleda kohalikku juhiluba. Politsei teeb kohapeal trahvi, kui juhiluba ei ole sõidu ajal kaasas.
Austraalias reisides tuleb arvestada suurte vahemaadega ning koostada reisiplaan. Tuleb arvestada võimalike loodusnähtustega ning eelneva ettevaatusabinõuna jälgida kohalike teateid. On oma soovitav ööbimispaika teavitada saabumise ajast ja marsruudist.

Arstiabi:

Tervishoiuteenused on lääneriikide tasemel. Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida.
Hädaabi number: 000

Looduslikud tingimused:


Austraalias esineb loodusstiihiaid. Tähelepanu tasub pöörata troopiliste tsüklonitele riigi põhjaosas, mille periood kestab enamasti novembrist aprillini. Kuivades piirkondades esineb aeg-ajalt liiva või tolmutorme. Info teede ja transpordi olukorra kohta: http://highload.131940.qld.gov.au.
Info üleujutuste kohta: http://www.abc.net.au/southqld/emergencies/
Lisainfot saab ka Austraalia meteoroloogiabüroost.
Austraalias viibides on võimalik end registreerida, saamaks kohalikelt võimudelt lühisõnumi kaudu infot: http://ewn.com.au/.

Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Austraalia meteoroloogiateenistuse info: http://www.bom.gov.au/.

Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning  vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega.

Austraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod.
Enam infot:
Austraalia vetes elavatest ohtlikest liikidest
maismaa ohtlikest liikidest
vihmametsades esinevatest ohtudest

Valuuta
Austraalias kehtivad kõik levinumad krediitkaardid.

Elekter: 220/240V, 60Hz.

Lisaks veel...


Soovitame kindlasti ennast registreerida Välisministeeriumi kodulehel!

Reisile minnes soovitame kindlasti teha ka reisikindlustuse. Kindlustus tuleks valida vastavalt oma reisi eesmärgile ja iseloomule. Reisikindlustuse hindu ja tingimusi on võimalik võrrelda meie koostööpartneri IIZI Kindlustusmaakler AS veebilehel: Reisikindlustus www.iizi.ee.

Kui riigis ei ole Eesti Vabariigi saatkonda ega konsulaati või kui vajate abi peale tööaega, pöörduge lähimasse esimese Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse või võtke ühendust välisministeeriumi valvekonsuli +372 53 01 9999 või valvesekretäriga +372 6 377 000.

Vaktsiinisoovitused kõigi maade kohta siit - www.reisivaktsiinid.ee.

Enne reisi varusta end vajalike reisiravimite ja -komplektidega Apotheka netiapteegist - "Sinu apteek internetis".

Informatsioon osaliselt Eesti Välisministeeriumi kodulehelt, Wikipediast ja CIA Factbook'ist.

Infot usu- ja riigipühade kohta leiate www.when-is.com




Arutelu




pakkumised antud riiki:


REISISTEENUSED:




Värsked reisisoovitused: