Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Ajakiri „National Geographic“ nimetas Horvaatia 2006.a. õigustatult „aasta reisisihiks“.
Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Poreèis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Ðibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaþdin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne.
Horvaatia on ka ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Sealsetes mägedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mägiteed on järjest populaarsemad mägiratturite seas; Aadria meri on aga sobiv mitte üksnes ujumiseks, vaid ka paadi või jahiga sõitmiseks, snorgeldamiseks, surfamiseks jne.
Horvaatia asub Lõuna-Euroopas, 42. ja 47. põhjalaiuse vahel. Enam kui pool Horvaatiast asub merepinnast madalamal kui 200 m kõrgusel. Samas on riigi kõrgeim mäetipp merepinnast enam kui 1800 m kõrgusel. Horvaatial on väga pikk rannajoon – riigi mandriosal on see peaaegu 1800 km ning maa enam kui 1200-l saarel ja laiul on see üle 4000 km pikk.
Enamuses Horvaatias on mõõdukalt soe ja niiske kontinentaalne kliima. Kuu keskmised temperatuurid on -3°C (jaanuaris) ja 18°C (juulis vahel). Maa kõige külmemad piirkonnad on keskosas mägedes, kus kõrgemal kui 1200 m merepinnast on enamus aastast lumine. Kõige soojema kliimaga alad Horvaatias asuvad Aadria mere ääres – seal on mõnel pool Vahemereline kliima, kuid suvesoojust jahutab meri. Horvaatia äärmuslikud temperatuurid on mõõdetud sisemaal – madalaim on see olnud veebruaris 1919.a. (-35,5°C) ja kõrgeim juulis 1950.a. (42,4°C).
Sademete hulk varieerub Horvaatia eri osades väga ulatuslikult, olles 600 mm ja 3500 mm vahel. Kõige vähem sademeid tuleb välistel saartel ning maa kõige idapoolsemates osades Slavoonias. Kõige rohkem sademeid tuleb Dinaari mägedes. Horvaatia kõige päikeselisemad piirkonnad on välised saared – seal on aastas enam kui 2700 päikeselist tundi. Aadria mere äärsetel mandri-Horvaatias ning Slavoonias on aastas enam kui 2000 päikesepaistega tundi.
Horvaatia pealinna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 3°C ja 6°C vahel, aprillis ja oktoobris 16°C ning juunist augustini 25°C – 27°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -2°C ja -4°C vahel ning juunist augustini 12°C ja 15°C vahel. Aastas sajab seal keskmiselt 850 mm. Kõige enam (100 mm) sajab juunis. Kõige vähem (40 mm) sajab veebruaris. Aprillist detsembri9ni sajab igal kuul enam kui 60 mm.
Enamasti külastatakse Horvaatiat aprillist septembrini. Kõige kallimad kuud on juuli ja august, mil on turismi kõrghooaeg. Kõige parem külastusaeg on september, mil meri on veel soe ning rahvast tänu lõppenud koolivaheajale ja puhkuste hooajale vähem.
Eesti kodanikul on võimalik viibida Horvaatias ilma viisata kuni 90 päeva kuue kuu jooksul. Eesti kodanikud võivad Horvaatiasse siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Alla 18 aasta vanused lapsed, juhul kui nad reisivad ilma oma vanemateta, vajavad riiki sisenemiseks ja riigist lahkumiseks mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut (vt. lisatud näidisvormi) mis võib olla inglise keeles.
Välismaalased peavad oma viibimise Horvaatias registreerima. Registreerida tuleb end 24 tunni jooksul riiki saabumisest, Zagrebis saab registreerida politsei välismaalaste osakonnas aadressil Petrinjska 30. Väljaspool Zagrebi saab registreerida end lähimas politseijaoskonnas või turismiinfopunktis. Registreerimise nõue ei kehti juhul, kui te peatute hotellis või mõnes muus turistide majutuspaigas.
Riiki sisenemisel võidakse teie käest küsida tõendeid piisavate elatusvahendite ja majutuse olemasolu kohta. Kui peatute hotellis, on piisavate elatusvahendite piirmääraks 100 eurot päevas. Eraisiku juures peatumise korral on piirmääraks 50 eurot päevas. Piisavate elatusvahendite tõendamisel aktsepteeritakse ka krediitkaarte.
Väljaspool asulaid ja turismipiirkondi, eriti Ida-Slavoonias ja endises Krajinas, võib leiduda veel maamiine. Pöörake tähelepanu vastavale tähistusele. Kasutage ametlikke ja tähistatud matkaradu.
Politsei võib tänaval kontrollida dokumente ning omab õigust dokumentideta isiku tema tuvastamiseni kinni pidada. Kandke domumenti endaga kaasas. Passi kaotamise korral tuleb sellest teatada kohalikule politseile.
Narkootiliste ainete omamine, tarvitamine, levitamine jne on kriminaalkorras karistatav.
Väärisasju, raha ja dokumente ei tohiks mingil juhul valveta jätta, eriti hoolikas tasub olla rahvarohketes turismipiirkondades, raudteejaamades ja rongides, iseäranis öösiti.
Kõrgturismihooajal: 20. juuni – 20. augustini võib maanteedel sagedasti esineda ummikuid.
Hädaabi numbrid:
Politsei - 92
Kiirabi - 94
Tuletõrje - 93
Maanteeabi - 987
Päästeteenistus - 112
Rahvusvaheline info - 901
Elekter 220V, 50Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.