Plitvice järvede ala Horvaatias

Mitmekesise loodusega Horvaatia üks huvitavamaid ja kaunimaid piirkondi on Horvaatia keskosa mägisel karstialal asuv Plitvice järvede piirkond. Sellel Bosnia ja Hertsegoviinaga piirneval alal, mis asub 91% ulatuses Lika-Senj maakonnas ja 9% ulatuses Karlovaci maakonnas, paikneb 16 maalilist järve (mis moodustavad väga omanäolise järvede kaskaadi), mitmeid jugasid ja karstikoopaid.

Plitvice järvede piirkonnas asub 296,85 km² suurune Plitvice järvede rahvuspark (horvaadi Nacionalni park Plitvièka jezera), mis on Kagu-Euroopa vanim rahvuspark, asutatud 1949. a. 1979. aastast kuulub rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastas külastab seda rahvusparki enam kui miljon inimest.

Plitvice järvede ala madalaim punkt asub merepinnast 367 ja kõrgeim punkt 1279 m kõrgusel. Piirkonna väikesed järved on tekkinud jõgede ja maaaluste karstijõgede ühinemiskohtadesse. Kõik piirkonna järved on omavahel jõgede või maa-aluste jõgede kaudu ühenduses. Kõige väiksema järve pindala on umbes 0,1 ha (Veliki Burget) ja kõige suuremal 81,5 ha (Kozjak). Järvede kogupindala on 217 ha. Peamiselt põhja-lõuna suunaliselt paiknevad järved asuvad merepinnast erineval kõrgusel – kõige madalamal, merepinnast 503 m kõrgusel, asub 0,3 ha suurune Novakoviãa Brod. Kõige kõrgemal, merepinnas 636 m kõrgusel, asub 68 ha suurune Proðãansko järv. Viimane on ühtlasi ka piirkonna kõige sügavam järv – sealne maksimaalne sügavus on 47 m. Seejuures on kõige madalamal ja kõige kõrgemal asuvate järvede kaugemate otspunktide vahemaa vähem kui 8 km. Suurim Plitvice järvedega ühenduses olev jõgi on Korana. See Kupa jõe lisajõgi on 134 km pikkune ja tema valgla on peaaegu 2600 km2. Lisaks lähestikusele asukohale ja omavahelisele ühendatusele teeb Plitvice järvede ala eriliseks sealsete järvede vee muutuv värvus. Järvede vesi varieerub tumesinisest ja taevasinisest kuni roheka ja hallini. Järvede vee värvus muutub pidevalt sõltuvalt mineraalainete ja organismide hulgast vees ja päikesevalguse kaldenurgast.

Plitvice järvede piirkonnas asub ka mitmeid kauneid jugasid. Suuremad neist on madalamal asuvate järvede läheduses paiknev 78 m kõrgune Veliki slap (tõlkes Suur juga, sealt voolab läbi Plitvica jõgi) ning kõrgemal paiknevate järvede piirkonnas asuv 25 m kõrgune Galovaèki buk. Kõige kaunimaks sealsetest jugadest peetakse aga sageli Milanovaci ja Gavanovaci järvede vahel asuvat Milka Trnina juga, mis on oma nime saanud horvaadi kunagise ooperiprimadonna järgi.

Tänu Plitvice järvede ala suurele kõrguste vahele väikesel maa-alal on seal nii taimede kui loomastiku osas liigirikkus suur. Piirkonnas esineb enam kui 70 endeemilist taimeliiki. Sealne ala on 75% ulatuses kaetud metsaga. Peamised puuliigid on pöök, kuusk ja nulg. Vanimate puude vanus on seejuures umbes 700 aastat. Orhideelisi kasvab piirkonnas enam kui 50 liigist ja alamliigist. Muuhulgas kasvab seal ka kaunis kuldking. Piirkonnas arvatakse elutsevat ca 50 liigist imetajaid, enam kui 150 liigist linde, 20 liigist nahkhiiri, 12 liigist kahepaikseid, enam kui 300 liigist liblikaid. Plitvice järvede alal võib kohata nt euroopa pruunkaru, hunti, ilvest, metskassi, rohesisalikku, euroopa sookilpkonna, metsist, mitut liiki kotkaid, öökulle.

Plitvice järvede alale on lihtne pääseda, sest seda läbib Zagrebi–Spliti vaheline maantee D1. See ei ole siiski Zagrebi ja Spliti vaheline põhimaantee, milleks on rahvuspargist 15 km kauguselt lääne poolt mööduv A1. Linnulennul asub Plitvice järvede ala Horvaatia pealinnast Zagrebist umbes 100 km kaugusel edelas. Aadria mereni on järvede alalt linnulennul umbes 55 km. Samas on maanteed mööda Aadria mere äärse Senj’i linnani natuke enam kui 100 km. Plitvice alale on regulaarne bussiühendus muuhulgas Zagrebist, Karlovacist, Zadarist, Splitist.

Kui olete Horvaatias asuvat Plitvice järvede ala külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

Kaart Arutelu Küsi pakkumist Veel reisisoovitusi