Dominikaani Vabariik on merenautijate paradiis. Riigi rannajoone pikkus on 1288 km. Selles leidub hulgaliselt erineva suurusega lahtesid ja lahesoppe, mis sobivad ideaalselt mere- ja merega seotud tegevuste (ujumine, snorgeldamine, sukeldumine, surfamine, kalapüük, vaalade või kilpkonnade vaatlemine jne) nautimiseks. Õhu- ja merevee temperatuurid on aastaringselt väga kõrged ja sarnased. Kuldsete liivadega rannad, kristalselt selge türkiissinine merevesi ning korallid teevad nautimise täiuslikuks.
Riigi mägises osas on väga populaarne sõitmine mägijalgratastel – selle jaoks on olemas hulgaliselt rattalaenutusi ning rajatud on palju spetsiaalseid teid ja radu nii algajatele kui ka professionaalidele.
Dominikaani Vabariigi lõunaosas asuv Santo Domingo koloniaallinn (asutatud juba 1496.a. Christoph Kolumbuse noorema venna Bartholomew poolt) kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja alates 1990. aastast. Muuhulgas asub seal kogu Ameerika vanim katedraal Santa María la Menor (ehitamist alustati juba 1512), aga ka näiteks Alcázar de Colón, mis on vanim kuninga esindaja residents Ameerikas (ehitatud Christoph Kolumbuse pojale ajavahemikus 1510–1512).
Dominikaani Vabariik asub Kariibimeres Hispaniola saare ida osas, valdavalt 18. ja 20. põhjalaiuse vahel. Maa kõrgeim punkt asub peaaegu 3,1 km kõrgusel üle merepinna. Madalaim punkt asub aga merepinnast 46 meetrit all pool. Hispaniola saare lähedal kuulub Dominikaani vabariigile mitmeid väikesaari, millest suurim on 117 km2 suurune Saona – imekaunite randade ja looduse tõttu turistide üks lemmikpiirkondi kogu riigis.
Dominikaani Vabariigis valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25 °C; mägedes 18 °C kraadi ja mõnel pool kuivemas piirkonnas 27°C. Väga harva tõusevad temperatuurid üle 32°C. Nullilähedased temperatuurid võivad ilmneda üksnes talveperioodil kõrgmägedes. Pealinnapiirkonnas riigi lõunaosas on kõige külmematel kuudel jaanuaris ja veebruaris keskmine temperatuur 24°C ja kõige sooje,matel kuudel juunist oktoobrini 27°C. Vihmaperiood on maist novembrini, kuid riigi põhjarannikul novembrist jaanuarini. Aastane sademete hulk varieerub eri piirkondade lõikes väga ulatuslikult. Valdavalt on sademeid 1300–2500 mm aastas. Kõige enam sajab riigi mägises kirdeosas. Kõige kuivem on maa edelaosa orgudes – seal on aastane sademete hulk ainult 500 mm. Haitiga piirnevates läänepoolsetes orgudes on sademete hulk kuni 800 mm aastas. Pealinna ümbruses sajab aastas 1400 mm. Piirkonnas puhuvad aastaringselt kirde passaattuuled. Orkaanide hooaeg kestab enamasti augustist oktoobrini (vahel harva esineb väga tugevaid tuuli ka juunis ja juulis).
Parim külastusaeg on detsembrist veebruarini ja juulist augustini.
Eesti kodanikud saavad turismi eesmärgil Dominikaani Vabariiki sisenedes osta 30 päevase turisti kaardi. Äri- ja õppereisiks on vajalik eelnev viisa. Lisainformatsiooni riiki reisimise kohta saab Dominikaani Vabariigi saatkonnast Stockholmist.
Eesti Välisministeerium soovitab säilitada tavapärast ettevaatlikust oma isiklike asjade suhtes. Pimedal ajal ei ole soovitav üksi väljas liikuda.
Dominikaani vabariiki sisenejatel mitteresidentidel peab olemas olema tagasisõidu või edasisõidu pilet.
Dominikaani Vabariigist lahkudes peavad turistid maksma inimese kohta 20 USD suurust nn lahkumise maksu.
Dominikaani Vabariigis on esinenud krediitkaardipettusi, seega tuleks krediitkaadiga makstes olla eriti ettevaatlik. Turistid saavad abi turismipolitseilt (POLITUR) telefonil 1-809-200-3500.
Troopiliste tormide periood esineb Dominikaani Vabariigis enamasti juunist kuni novembrini. Dominikaani Vabariigis on esinenud ka maavärinaid. Ohu olukorras tuleks jälgiga kohalike võimude korraldusi ja nõuandeid.
Narkootikumide omamine toob kaasa karmid karistused. Oluline on meeles pidada, et oma pagas tuleb ise pakkida ja kellegi teise tarbeks tundmatu sisuga paki kaasa võtmine võib lõppeda pika vanglakaristusega karmides oludes.
Elekter 110 V 60 Hz. Elektripinge ulatuslikud kõikumised on väga tavalised.
* märgitud väljad on kohustuslikud.