Soovid reisile? Võta meiega ühendust: +372 666 22 99 | reis@reisiguru.ee

TIVAT al. 179€ või 17 € / k

Viimased kohad Montenegro väljumistele

VAATA LÄHEMALT »

HURGHADA al. 489€ või 46 € / k

SUUREPÄRASED PAKKUMISED VARAJASE TELLIJA SOODUSTUSEGA EGIPTUSESSE

VAATA LÄHEMALT »

MITU SIHTKOHTA al. 245€ või 23 € / k

OSTA REIS VEEBIST

VAATA LÄHEMALT »

ANTALYA al. 315€ või 30 € / k

30.04 Türgi "Kõik hinnas" puhkus eriti hea hinnaga

VAATA LÄHEMALT »

1 2 3 4

›› Avaleht › Aasia › Filipiinid

Pildi vahetamiseks liigu hiirega üle pisipiltide, sulgemiseks kliki näiteks SIIA.

Filipiini Vabariik (.ph)

Rahvaarv: 98 milj.
Suunakood: +63
Ajavöönd: GMT +8
Pindala: 299 764 km²

Pealinn: Manila
Rahaühik: peso (PHP)
Liiklus: parempoolne
Riigikeel: filipino ja inglise

Naabrid: Taiwan, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Bealu, Mikroneesia Liiduriigid

Rohkem kui 7000 saare riik üllatab külastajaid oma loodusliku ilu ning kohalike sõbralikkuse poolest. Filipiinlased on rõõmsa ja rahuliku loomuga ning väga abivalmid. Filipiinidel asuvad fantastilised korallrifid ja suur ning mitmekesine veealune maailm. Kõige selle otsa veel odav transport, hea toit, korralike ning mugavate tingimustega majutus ja lihtne suhtluskeel (inglise keele oskusest piisab täiesti). Kõige selle tulemusena pole imekspandav, et aastas külastab Filipiine ligikaudu 4 miljonit turisti, kusjuures turistide arv kasvab igal aastal. Turiste meelitavad suur hulk eriilmelisi saari, palju imekauneid ja erinevaid randu (Filipiinide rannajoone pikkus on enam kui 36 tuhat km), selge veega mered ja nende rikas elustik, alati soe kliima, rahvuspargid ja looduskaitsealad, mäed ja maa-alused jõed, koloniaalarhitektuur, kirevad linnad ja nende vilgas ööelu jne.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Filipiinidelt kolm objekti: Vigani ajalooliline linn (1999. aastast, asub Filipiinide põhjapoolse suure saare Luzon’i looderannikul), Filipiinide Kordiljeeride riisiterrassid (1995. aastast, asuvad Luzon’i saare põhjaosas 750–1500 m kõrgusel merepinnast) ning barokk-kirikud (1993. aastast, kaks neist asuvad Luzon’i saare põhjaosas, üks Luzoni saare lõunapoolses keskosas Manilas ja üks Filipiinide keskosas Panay saarels). Looduslikest objektidest kuuluvad samasse nimistusse Filipiinide edelaosas Palawan’i saarel asuv Puerto-Princesa maa-aluse jõe rahvuspark (1999. aastast) ning Filipiinide edelaosas Sulu meres asuv Tubbataha korallrifi rahvuspark (1993. aastast).

Väärt vaatamist

Asukoht ja kliima

Filipiini Vabariik asub saartel Lõuna-Aasias, peamiselt 5. ja 20. põhjalaiuse vahel. Rahvastikutihedus on peaaegu kõikjal Filipiinidel väga kõrge, kuid eriti kõrge on see põhjapoolse suure saare, Luzoni saare, lõunaosas.

Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, kuid riigi erinevates osades on kliima erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 21°C ja 33°C vahel. Keskmine temperatuur on 33°C lähedal, kuid mägistel aladel võib see olla alla 20°C. Paljudes piirkondades on kõige külmem kuu jaanuar ja kõige soojem kuu mai. Aastane sademete hulk on osades kohtades (eeskätt orgudes) alla 1000 mm, kuid samas mõnel pool üle 6000 mm (eeskätt mägistel idapoolsetel aladel). Aastas tabab riiki ca 10 taifuuni, mis ründavad enamasti juulist oktoobrini. Parim aeg Filipiine külastada on detsembrist maini.

Filipiinide põhjapoolseima suure saare, Luzoni saare, lõunapoolses keskosas pealinna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid juulist veebruarini 30°C–31°C ja märtsist juunini 32°C–34°C. Öised keskmised temperatuurid on novembrist märtsini 21°C–23°C ja aprillist oktoobrini 24°C–25°C. Sademeid on aastas peaaegu 1900 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Jaanuarist aprillini sajab vähem kui 100 mm kuus. Detsembris on sademeid umbes 50 mm. Mais ja novembris on sademeid 110–120 mm; juunis ja oktoobris 230 – 270 mm kuus ning juulist septembrini 330 – 400 mm kuus. Aastas on enam kui 100 vihmapäeva. Aasta esimesel neljal kuul on keskmiselt üks sajupäev kuus, kuid augustis on keskmiselt 19 sajupäeva. Päikeselisi tunde on aastas peaaegu enam kui 2000, sh kõige enam aprillis (270).

Filipiinide keskosas Cebu saarel Cebu linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid novembrist märtsini 30°C–31°C ning ülejäänud aastal 32°C–33°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C–26°C. Sademeid on aastas peaaegu 1300 mm. Kõige vähem (30–55 mm kuus) sajab perioodil märtsist maini. Jaanuaris ja veebruaris sajab 60–80 mm kuus. Juunist detsembrini sajab 105 – 170 mm kuus.

Filipiinide lõunapoolse suure saare, Minadanao saare lääneosas Zamboanga linna piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid aastaringselt 31°C–33°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 27°C–28°C. Sademeid on aastas peaaegu 1100 mm. Kõige vähem (30–55 mm kuus) sajab perioodil detsembrist aprillini. Juunist oktoobrini on sademeid 110–160 mm kuus.

Reisitingimused

Eesti kodanikud võivad reisida Filipiinidele viisasavabalt kuni 21 päevaks. Kui Filipiinidel soovitakse viibida kauem kui 21 päeva, tuleb taotleda viisat (Temporary Visitor's Visa).

Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame kindlasti võtta ühendust ülal nimetatud Eesti aukonsulitega Filipiinidel.

Filipiinide saatkond Stockholmis:

Skeppsbron 20, 1 tr, 111 30 Stockholm
Telefon: (+46 8) 23 06 06
Faks: (+46 8) 14 07 14
E-post: ambassador@philembassy.se
http://www.philembassy.se

Aupeakonsul Manilas:

Dr. Juan N. Peña
Konsulaarpiirkond: Filipiinid
6F CTC Building
2232 Roxas Boulevard
Pasay City 1300
Manila
Philippines
Tel. (632) 832 32 83, 832 32 95
Faks. (632) 832 27 60
Kontaktisik: Milli Reyes (executive secretary)
E-post: jnpena@mydestiny.net

Aukonsul Olongapos:

Hr. Fernando Martin O. Peña
Konsulaarpiirkond: Subic Bay piirkond (I kuni III regioon)
Bldg. 1460 Argonaut Highway, Cubi Point, Subic Bay Freeport
Olongapo
Philippines
Tel. (632) 832 32 83, (632) 832 32 95
Faks. (632) 832 27 60
E-post: jnpena@mydestiny.net

Tasub teada

Filipiinidel esineb terrorismioht. Soovitav on mitte reisida Mindanao edelaossa (Basilan, Sulu, Tawi-Tawi, Sarangani, Põhja- ja Lõuna-Cotabato, Sultan Kudarat, Lanao del Norte, Zamboanga del Sur ja Zamboanga Sibugay). Nendes piirkondades on olnud mitmeid rünnakuid tsiviilisikute vastu.

Kuritegevuse tase on suhteliselt kõrge.

Narkootikumide omamise eest on ettenähtud väga karmid karistused.

Vältida tuleks moskiitohammustusi, mis võivad põhjustada malaariat, palavikku, lihasvalu jms.

Jooge ainult pudeli- või keedetud vett ning vältige jookides jääd. Saastatud vesi võib põhjustada tüüfust ja koolerat.
Filipiinidel on ka väga kõrge marutaudi risk.

Taifuunide periood esineb Filipiinidel enamasti juulist kuni novembrini.

Lõunapoolse suure saare Mindanao lääneosas ja selle lähedastel saartel kuues provintsis kehtivad osaliselt islamiseadused.

Filipiinidel on parempoolne liiklus. Teed ei pruugi olla heas korras ning võivad suurte sadudega muutuda väga raskesti läbitavateks. Kohalikud liiklusolud on eurooplase jaoks üsna raskesti mõistetavad.

Veenduge, et turistidele transpordi- jm teenuseid osutaval ettevõtjal oleks kaasaegne varustus, tegevusluba ja kindlustus ning täidetakse ohutusnõudeid. Oma teenuseid pakuvad ka mitmed rahvusvahelised autorendifirmad nagu Avis ja Hertz. Kui kasutate antud võimalust, lugege rendileping enne allakirjutamist hoolikalt läbi, sest enamjaolt ei tohi renditud autodega kruusadeedel sõita.

Rentides mootorratast või rollerit eelistage võimalusel kindlustust, mis korvab ka kolmandatele osapooltele tehtava kahju. Nõudke alati kiivrit, sest tihtilugu seda ei pakuta.

Elekter: 220V 60 Hz.

Soovitame kindlasti ennast registreerida Välisministeeriumi kodulehel!

Reisile minnes soovitame kindlasti teha ka reisikindlustuse. Kindlustus tuleks valida vastavalt oma reisi eesmärgile ja iseloomule. Reisikindlustuse saate broneerida iizilt SIIT ››

Kui riigis ei ole Eesti Vabariigi saatkonda ega konsulaati või kui vajate abi peale tööaega, pöörduge lähimasse esimese Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse või võtke ühendust välisministeeriumi valvekonsuli +372 53 01 9999 või valvesekretäriga +372 6 377 000.

Informatsioon osaliselt Eesti Välisministeeriumi kodulehelt, Wikipediast ja CIA Factbook'ist.

Infot usu- ja riigipühade kohta leiate www.when-is.com