Turism Rumeenias on peamiselt seotud maa rikka ajalooga ja imekaunitega maastikega. Viimastel aastatel on Rumeeniat külastanud enam kui 10 miljonit turisti aastas, kusjuures turistide hulk on pidevalt kasvav. Musta mere rannikupiirkond (eriti Mamaia ja selle lähiümbrus) on huvipakkuv rannamõnude nautijatele. Rumeenia Karpaatia mäed sobivad suhteliselt madalate hindade ja mitmekülgsete tingimuste poolest hästi mäesuusatamisest huvitatutele (rahvusvaheliselt tuntuim mäesuusakeskus Rumeenias on maa keskosas paiknev Poiana Bra?ov). Huvitavat ajaloolist arhitektuuri saab imetleda nt Karpaatias (eriti kuulsad on sealsed kindlused ja lossid, sh Brani loss, mis on tuntud Dracula ühe prototüübi kunagise elupaigana), maa kirdeosas ja põhjaosas (kirikud) või Bukarestis (nt 1936. a. ehitatud triumfikaar; maailma suurim, 340 tuhande m2 suuruse põrandapinnaga, parlamendihoone jne). Maastiku maalilisust võib nautida peaaegu kõikjal Rumeenias, kuid paljude jaoks on selle eriliselt kauniks ilminguks Doonau jõe delta.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Rumeeniast üks loodusobjekt (Doonau jõe delta) ja kuus kultuurilist objekti: Moldova piirkonna kirikud (8 kirikut Põhja-Moldovas, Rumeenia kirdeosas), daaklaste kindlused Or??tie mägedes (Rumeenia läänepoolses keskosas), Sighi?oara ajalooline kesklinn (Rumeenia keskosas), Trnsilvaania külad ja kindluskirikud (Rumeenia loodeosas ja läänepoolses keskosas), Maramure?’i puukirikud (Rumeenia põhjaosas), Horezu klooster (Rumeenia keskosas).
Rumeenia asub Ida-Euroopas. Kliima varieerub vastavalt piirkondade merelähedusele ja kõrgusele merepinnast. Suvel võib temperatuur tõusta 40 °C-ni, kuid samas talvel võib see langeda -35 °C-ni. Aastakeskmine temperatuur on riigi põhjaosas 8 °C ja lõunaosas 11 °C. Sademete hulk on Rumeenia lääneosas suurem kui idapiirkondades ja mäestikualal suurem kui tasandikul. Mõnel pool mägedes on sademeid aastas enam kui 1000 mm, kuid mõnel pool lauskmaal (nt Musta mere ääres Constan?a ümbruses) vähem kui 390 mm aastas.
Bukaresti piirkonnas Rumeenia lõunaosas on päevased keskmised maksimumtemperatuurid detsembrist veebruarini 1–4 °C, märtsis ja novembris 10 °C lähedal, aprillis ja oktoobris 18 °C lähedal, mais ja septembris 23–25 °C ning juunist augustini 27–29 °C. Öised keskmised miinimumtemperatuurid on detsembrist veebruarini -2 – -6°C, novembris ja märtsis 0–2 °C, aprillis ja oktoobris 6 °C lähedal, mais ja septembris 10–11 °C ning juunist augustini 14–16 °C. Mõõtmisajaloo temperatuurirekordid on 40,0 °C (augustis) ja -23,9 °C (veebruaris). Aastas sajab keskmiselt 600 mm; sademed jaotud suhteliselt ühtlaselt. Septembrist aprillini on igas kuus sademeid 30–50 mm ning maist augustini 60–80 mm. Novembrist aprillini (kõige enam jaanuaris) võib sadada lund. Aastas on keskmiselt 72 sajupäeva (igas kuus 5–7). Aastas on üle 2100 päikeselise tunni, sh juulis ja augustis üle 280 päikeselise tunni.
Cluj-Napoca piirkonnas Rumeenia loodeosas on päevased keskmised maksimumtemperatuurid detsembrist veebruarini 0–3 °C, märtsis ja novembris 6–10 °C, aprillis ja oktoobris 15 °C lähedal, mais ja septembris 20–21 °C ning juunist augustini 22–25 °C. Öised keskmised miinimumtemperatuurid on detsembrist veebruarini -4 – -7°C, novembris ja märtsis 0 – -1 °C, aprillis ja oktoobris 4 °C lähedal, mais ja septembris 8–9 °C ning juunist augustini 11–13 °C. Mõõtmisajaloo temperatuurirekordid piirkonnas on 38,0 °C (juulis, augustis) ja -34,2 °C (jaanuaris). Aastas sajab keskmiselt 530 mm. Septembrist aprillini on igas kuus sademeid 20–40 mm ning maist augustini 70–80 mm. Oktoobrist aprillini (kõige enam veebruaris) võib sadada lund. Aastas on keskmiselt 90 sajupäeva (septembrist märtsini igas kuus 5–7, aprillist augustini igas kuus 8–11). Aastas on üle 2000 päikeselise tunni, sh juulis üle 270 päikeselise tunni.
Rumeeniat on hea külastada aastaringselt olenevalt sellest, milleks sinna minna. Suvel pakuvad rannamõnu Musta mere äärsed kuurordid. Suusahooaeg Karpaatides kestab detsembrist aprilli keskpaigani.
Eesti kodanikule on Rumeeniasse reisimine viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Rumeeniasse elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile soovitame sõlmida ka reisikindlustuse
Elekter 230V, 50Hz.
* märgitud väljad on kohustuslikud.