Sloveenia Vabariik - ReisiGuru.eeSloveenia Vabariik (.si)

Vaatamata väikesele pindalale pakub Sloveenia turisti jaoks väga mitmekesiseid maastikke – Alpi maastikke loodes, Vahemere äärset edelas, Pannooniale iseloomulikku kirdes ning Dinaaridele iseloomulikku kagus. Sloveenia pealinnas Ljubljanas on mitmeid olulisi barokk- ja juugendstiilis ehitisi. Aadria mere ääres asub Sloveenia üks olulisemaid ajaloolisi vaatamisväärsusi – mitmekülgse keskaegse arhitektuuriga ja rikkaliku kultuurilooga Pirani linn. Kuid Sloveenias on ka hulgaliselt teisi väikesi linnu, mille südames võib kohata mitmekülgset keskaegset arhitektuuri.

Sloveenia mägede hulgas võib leida selliseid, mis on mäesuusatamisest huvitatud välisturistidest tulvil, kuid võib leida ka selliseid (nt Pohorje mäed), mida välisturistid enda jaoks veel avastanud ei ole, kuigi põhjuseid selleks oleks küllaga. Edela-Sloveenias asuvad Ðkocja koopad kuuluvad aga UNESCO maailmapärandi nimekirja nagu ka eelajaloolised vaielamud Kesk-Sloveenias.

Euroopa kohta on Sloveenias väga suur looduslik mitmekesisus. Metsade osatähtsuse poolest on Sloveenia Euroopas kolmandal kohal. Loomadest võib seal kohata näiteks pruunkaru, hunti, ilvest, rebast, metssiga, hirve, punahirve, Euroopa ðaakalit, Euroopa metskassi, nugist, koopaoravat, Alpi kaljukitse, mägikitse, jne. Alpi alad on aga väga rikkalikud lillede poolest.


Pealinn: Ljubljana
Rahaühik: euro (EUR)
Liiklus: parempoolne
Riigikeel: sloveeni
Rahvaarv: 0 tuh.
Suunakood: 386
Ajavöönd: GMT 1
Pindala: 20273 km2
Domeen: .si
Naabrid: Itaalia, Horvaatia, Ungari, Austria


Sloveenia asub lõuna Kesk-Euroopas, 45. ja 47. põhjalaiuse vahel. Sloveenia on mägine maa – keskmine kõrgus merepinnast on 557 m ja kõrgeim mäetipp asub merepinnast peaaegu 2,9 km kõrgusel. Sloveenial on 43 km pikkune rannajoon ja üks looduslik saar, mis asub Bledi järves Loode-Sloveenias. 3/5 Sloveeniast on kaetud metsaga. Sloveenia rahvastikutihedus on vägagi ebaühtlane – kõige hõredamalt on asustatud maa lõuna- ja loodeosa ning kõige tihedamalt maa kesk- ja kirdeosa. Sloveenias valitseb vahemereline suhteliselt kontinentaalne kliima. Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C. Kliimat mõjutab tugevasti Sloveenia ja ümbruskonna reljeef ning Aadria meri. Aastaaegade vahelised erinevused on kõige suuremad Sloveenia kirdeosas. Ranniku äärsetel aladel on vahemereline kliima. Maa lääneosas võib mõnel pool aastane sademete hulk ulatuda 3500 mm-ni, samal ajal kui Sloveenia kirdenurgas on sademeid ainult 800 mm aastas. Sloveenias puhuvad tuuled on enamasti suhteliselt vaiksed.

Kesk-Sloveenias pealinna piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembris jaa jaanuaris 3°C, veebruaris ja novembris 6°C – 8°C, märtsis 11°C, aprillis ja oktoobris 15°C, mais ja septembris 20°C – 22°C ning juunist augustini 24°C – 26°C. Rekordkõrge temperatuur on olnud 37,6°C (juulis). Keskmised öised temperatuurid on detsembrist veebruarini -1°C kuni -3°C ning juunist augustini 12°C – 15°C. Ööpäevane keskmine temperatuur on detsembris ja jaanuaris 0°C lähedal ning juunist augustini 18°C – 21°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 1400 mm. Augustist novembrini sajab igal kuul enam kui 130 mm. Kõige vähem ehk 70 mm kuus sajab jaanuaris ja veebruaris. Sademeid on umbes 160-l päeval aastas. Lumiseid päevi on aastas ca 55.

Sloveeniat on hea külastada igal aastaajal. Tasub teada, et oktoobris ja novembris sajab maha enamus sademeid, suvel tasub majutus ette broneerida (eriti rannakuurortites) ja talvel on paljud vaatamisväärsused ja muuseumid suletud.

Eesti kodanikele on reisimine Sloveeniasse viisavaba. Sloveenia kuulub Schengeni piirkonna riikide hulka.  Sloveenias on isikuttõendava dokumendi (pass, ID-kaart) või selle koopia kaasaskandmine  kohustuslik.   
Eesti kodanikud võivad viibida Sloveenias kehtiva isikut tõendava dokumendiga ilma elukohta registreerimata kuni kolm kuud alates riiki sisenemise päevast. Ajutise viibimse turisimi-/majutusettevõttes registreerib vastav ettevõte. Kui turist elab mujal, näiteks on külas tuttavatel, siis tuleb oma ajutine asukoht teatada ise kohalikus politseijaoskonnas 3 päeva jooksul alates saabumisest Sloveeniasse. Samuti tuleb sel juhul ise teatada enne lahkumist oma äraminekust ajutisest asukohast.
Eesti Suursaatkond Budapestis:
Áldás utca 3, 1025 Budapest II
Ungari
tel. (36 1) 354 25 70
faks (361) 354 25 71
e-mail: Embassy.Budapest@mfa.ee
http://www.estemb.hu
Konsulaarvastuvõtt tööpäevadel eelregistreerimisel tel (361) 354 25 70 või interneti teel.
Konsulaarabi telefon on +362 0979 7584
Sloveenia Suursaatkond Stockholmis:
Styrmansgatan 4, 1St Fl. 114 54 Stockholm
Rootsi
tel. (46 8) 54 565 885
faks (46 8) 66 292 74
e-mail: vst@gov.si
http://stockholm.embassy.si/en

Kiirteemaksu vinjetid Sloveenias

Alates 1. juulist 2009 on muutunud kiirteemaksud sõiduautodele ja mootorratastele. Sõiduautodele saab osta ühenädalase (15 eurot) , ühekuuse (30 eurot) või aastase (95 eurot) teemaksu vinjeti. Lähemalt teemaksudest, vinjettide ostmisvõimalustest ja trahvide maksmise info  Sloveenia Vabariigi Kiirteede Ettevõtte DARS kodulehelt www.dars.si.

Passi või ID kaardi kaotamise korral on kohustuslik sellest teatada kohalikule politseile. Politsei võib kontrollida dokumente ning omab õigust trahvida dokumentideta isikut. Väärisasju, raha ja dokumente ei tohiks mingil juhul valveta jätta, eriti hoolikas tasub olla rahvarohketes turismipiirkondades, raudteejaamades ja rongides, iseäranis öösiti. Kui vajate politsei abi, helistage Sloveenia politseisse numbril 113 või pöörduge lähimasse politseijaoksonda.

Võõrkeelte oskus on Sloveenias väga heal tasemel, enamasti osatakse esimese võõrkeelena inglise keelt, aga ka saksa ja itaalia keele oskus on levinud, eriti kuurortpiirkondades.

Juhul, kui Eesti kodanik soovib asuda Sloveeniasse kauemaks kui kolmeks kuuks, kas elama, tööle või õppima või seal tööd otsima, peab ta riigis viibimise registreerima ja taotlema EEA kodaniku elamisluba. Elamisloa taotlemiseks tuleb pöörduda vastava kohaliku omavalitsuse asutuse poole.

Reisikindlustus ja arstiabi:
Enne reisimist teise EL riiki tuleks samuti taodelda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta - maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Kui tarvitad ravimeid on mõistlik need kaasa võtta.

Liiklus:

Sloveenias on väga hea teede võrgustik. Kiirteed on tasulised. Lubatud kiirus teedel on 90 km/h, asulates 50 km/h, osadel maanteedel 100 km/h ja kiirteedel 130 km/h. Kohalikud teed võivad olla kitsad ja käänulised, ettevaatlik tuleks olla kurvilistel mägiteedel.  Liikluse reguleerituse tase ja standardid on üldiselt väga head. Turismihooajal, aga muul ajal tipptundidel ja nädalavahetustel võib teedel esineda ummikuid. Liiklusolukorra ja teede seisukorra kohta saab infot Liiklusinformatisoonikeskusest.

Autojuhil peavad alati olema kaasas juhiluba, autoregistreerimistunnistus ja autokindlustuse dokumendid. Keelatud on juhtida liiklusvahendit joobes (lubatud on kuni 0,5 promilli alkoholisisaldus veres, seda vaid mitteelukutseliste autojuhtide puhul), sõita ilma sisselülitatud lähituledeta ja kasutada juhtimise ajal mobiiltelefoni, kui pole käsi vabaks jätvat abivahendit. Liikluseeskirjade rikkumisel, dokumentide või kiirteemaksu vinjeti puudumisel tuleb trahv politseile maksta koha peal. Trahvid on kõrged ulatudes mitmesaja euroni. Kui trahve koha peal ei maksta, võib politsei dokumendid enda kätte hoiule võtta kuni trahvi maksmiseni.  
Mootorõidukite talvevarustus on kohustuslik 15 novembrist kuni 15 märtsini.

Kiirteemaks
Alla 3500 kg mootorsõidukite puhul on kiirteel kohustuslik omada kiirteemaksu vinjetti, mis on kleebitud esiklaasile. Alates 01.07.2009 kehtivad järgmised hinnad: sõiduatode nädalane vinjett maksab 15 eurot, ühekuune vinjett 30 eurot ja aastane vinjett 95 eurot. Mootorratastele kehtivad nädalased vinjetid, poolaasta vinjetid ja aastased vinjetid.
Teemaksuvinjette saab osta ligi 1500 kohast Sloveenias (DARSi kontorid ja bensiinijaamad) ning 580 kohas (peamiselt bensiinijaamad) piirnevates riikides.

Kasulikud Telefoninumbrid:

113 - Politsei
112 - Kiirabi ja tuletõrje
1987 – Maanteeabi Sloveenia Autoklubilt AMZS
+386 1 518 85 18  - Liiklusinfokeskus
+386 1 518 83 64 - Kiirteemaksuinfo

Kasulikud lingid:

Siseministeerium (informatsioon välismaalastele)
Välisministeerium
Politsei info turistidele
Politsei info liiklusohutusest
Liiklusinfokeskus (maanteeinfo)
Sloveenia kiirteedeettevõte DARS
Tervishoiuinfo EL kodanikele
Sloveenia Turismiamet 
Ljubljana info 

Elekter 220V 50 Hz




* märgitud väljad on kohustuslikud.



Lennupiletid

Majutus - Ljubljana


ROHKEM HOTELLE SIIT»

Tegevused


VAATA KÕIKI EKSKURSIOONE »

INFO

Ettevõte: AS GoTravel
E-post: reisiguru[ät]go.ee
Reg.nr: 10113159
Aadress: Toompuiestee 37 Tallinn
» ReisiGurust
» Go Traveli kinkekaart
» Privaatsusteave
» Reisitingimused
» Reisija meelespea
» Järelmaksuga

ReisiGuru.ee © 2008 - . Kõik õigused kaitstud. Mitte ühtegi osa sellest lehest ei tohi kopeerida ilma AS GoTravel kirjaliku loata.