Prantsusmaa on kogu maailma kõige populaarsem turismisihtkoht – aastas külastab seda riiki enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse.
Prantsusmaa pakub turismielamusi väga laial skaalal. Ühest küljest on see randade, suplemise ja merega seotud tegevuste paradiis – ainuüksi maa kaguosas asuvat Prantsuse Riviera piirkonda oma kokku enam kui 100 km pikkuste randadega külastab aastas enam kui 10 miljonit turisti; kuid teisalt on Prantsusmaal väga huvitavad mägisuusakeskused. Kogu Prantsusmaal on palju ajaloolisi vaatamisväärsusi (ainuüksi Eiffeli torni külastab aastas enam kui 6 miljonit turisti ning Versailles lossi peaaegu 3 miljonit turisti) ning rikkaliku kunstikoguga muuseume (nt Pariisis asuv Louvre on maailma kõige külastatum kunstimuuseum); kuid seal leidub ka võrratut loodust ning maapiirkondade rahulikkust neile, kes peavad lugu ökoturismist. Omaette vaatamisväärsus on Mont Saint-Michel’i kloostrisaar Prantsusmaa loodeosas Normandia ranniku lähedal – seda paika, mis on lisaks vägevale arhitektuurile kuulus ka oma loodete poolest, külastab aastas mitu miljonit turisti. Prantsusmaal leidub ka mitmeid kaasaja mõistes olulisi religioosse turismi sihtpunkte; kuid Pariisis asub ka Disneyland, kogu Euroopa kõige populaarsem teemapark, mida külastab aastas enam kui 15 miljonit külastajat. Lisaks on Prantsusmaal mitmeid teisi väga populaarseid teemaparke (sh mitmeid ajalooga seotud teemaparke).
Prantsusmaa ei ole põliselt sugugi ainult prantslaste maa. Prantsusmaa edelaosas Bretagnes elavad ka kaasajal peamiselt bretoonid, kes kuuluvad keltide hulka. Maa edelanurk on aga koduks baskidele. Prantsusmaa lõunaosas elavad katalaanid ja prantslastele väga lähedased provanssaalid. Korsika saare elanikkonna enamuse moodustavad aga sardiinlastele lähedased korsiklased. Kõikides nendes piirkondades võib osa saada sealsete rahvaste mitmekülgsest kultuurist.
Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Kliimat mõjutab Atlandi ookeani ja Vahemere lähedus. Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Edela-Prantsusmaal valitseb Vahemereline kliima. Lääne-Prantsusmaal on ookeani läheduse tõttu palju sademeid ja suhteliselt soojad talved. Sisemaa poole liikudes on kliima kontinentaalsem – suved on kuumad ja sageli tormised ning talved jahedad ja vähese sademetega. Prantsuse Alpides on alpi kliima – mõnel pool on enam kui 150 päeval aastas temperatuur alla nulli ning lumimate on maas enam kui poolel aastast (kõrgmägedes aastaringselt). Keskmine temperatuur Prantsusmaal tervikuna on suvel 17 °C - 24 °C ja talvel 2 °C - 7 °C kraadi.
Pariisi piirkonnas on kõige külmemad kuud detsember ja jaanuar (päevased keskmised temperatuurid 7°C–8°C ning öised keskmised 2,5°C–3,5°C). Kõige soojemad kuud on juuli ja august (päevased keskmised temperatuurid 25°C lähedal ja öised keskmised 15°C lähedal). Üle 20°C keskmiste temperatuuridega on ka juuni ja september. Väga harva tõuseb temperatuur üle 40°C ja langeb alla -12°C (kuigi mõõdetud on ka -24°C). Sademeid on aastas 650 mm, jaotudes aastaringselt suhteliselt ühtlaselt. Kõige vähem sajab veebruaris ja augustis (40 mm); kõige enam mais (65 mm). Aastas on enam kui 1600 päikeselist tundi.
Prantsusmaa lõunarannikul asuva Marseille piirkonnas on kõige külmemad kuud detsember, jaanuar ja veebruar (päevased keskmised temperatuurid 7°C–8,5°C ning öised keskmised 3°C–4°C). Kõige soojemad kuud on juuli ja august (päevased keskmised temperatuurid 29°C lähedal ja öised keskmised 19°C lähedal). Üle 20°C keskmiste temperatuuridega on ka mai, juuni, september ja oktoober. Sademeid on aastas 500–600 mm. Sesoonsed erinevused sademete hulgas on arvestatavad. Kõige vähem sademeid on juulis (10 mm) ja juunis (25 mm); kõige enam oktoobris (85 mm) ja septembris (60 mm). Sajupäevi on aastas vähem kui 60 (sh juulis keskmiselt 1). Aastas on enam kui 2800 päikeselist tundi.
Prantsusmaad on hea külastada igal ajal. Tasub arvestada, et pühade (jõulud, uusaasta, lihavõtted), koolivaheaegade ja puhkuste (juuli - august) ajal on kuurortites, muuseumites ja muudes aktiivselt külastatavates kohtades väga palju rahvast.
Eesti kodanik võib reisida Prantsusmaale viisavabalt.
Samadel tingimustel võib Eesti kodanik viibida Prantsuse Guajaana'as, Réunion'is, Martinique's ja Guadeloupe's. Viibimine ülemerealadel (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna ning Prantsuse Lõunaalad) ja territoriaalühendustes (Mayotte, Saint-Pierre ja Miquelon) on piiratud ühe kuuga.
Eesti kodanikud, kes soovivad töötada Pranstusmaal, vajavad jätkuvalt tööluba, mille peab taotlema tööandja. Täpsem info - http://ec.europa.eu/eures (elamine ja töötamine).
Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame ühendust võtta ka Eesti aukonsulitega Prantsusmaal.
Võimalike probleemide vältimiseks tuleks säilitada tähelepanu enda ja asjade (dokumendid, raha jms) turvalisuse suhtes. Eriti tähelepanelik tasub olla metroos, turismiobjektide läheduses jt rahvarohketes kohtades, kus taskuvargad võivad tegutseda organiseeritult. Samuti tuleks säilitada valvsus öösel liikudes.
Arstiabi:
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi.
Prantsusmaal võib esineda transporditöötajate streike. Vajadusel saab toimuvast enam informatsiooni kohapeal meediast või oma hotellist kus peatute.
Autoga reisijatel on soovitav jälgida liikluseeskirju. Kiiruseületamise või muu liikluseeskirjade rikkumise korral tuleb trahv tasuda kohapeal ja politseinikul on õigus konfiskeerida juhiluba ning keelata auto edasine liikumine. Sõiduautos on kohustusliku varustuse hulgas nii ohukolmnurk kui helkur-vest. Olukorrast Prantsusmaa teedel saab ülevaate liiklusohutuse leheküljel http://www.bison-fute.equipement.gouv.fr/diri/Accueil.do (prantsuse keeles)
Suvekuudel võib esineda metsapõlenguid, eriti Vahemere ääres ja Korsikal.
Elekter 220V 50 Hz
* märgitud väljad on kohustuslikud.