Šveitsi Konföderatsioon - ReisiGuru.eeŠveitsi Konföderatsioon (.ch)

Šveitsi tuntumad turismimagnetid on vaheldusrikkad alpimaastikud ja alpikliima, mis kutsuvad kohale eeskätt mäesuusahuvilisi ja mägimatkajaid. Mägedest huvitatute Šveitsis viibimise teevad mugavaks riigi väga kõrgelt arenenud infrastruktuur ning pakutavate teenuste suur valik. Šveitsi territooriumist umbes 60% moodustavad Alpi mäed. Peaaegu 4000 m kõrguseid või enam kui 4000 m kõrguseid mäetippe on Šveitsis peaaegu sada. Tuntuimad mäetipud on Šveitsi lõunapiiril asuvad Dufourspitze (Monte Rosa, 4634 m) ja Matterhorn (Cervino, 4478 m). Ainuüksi liustikud hõlmavad enam kui 1000 km2 suuruse ala. Riigis on sadu jugasid, milledest tuntuim on Reini juga (150 m lai ja 23 m kõrge). Šveitsis on üle 1500 järve, sh sellised kuulsad nagu Genfi järv (580 km2, suurim sügavus 310 m), Bodeni järv (536 km2, suurim sügavus 254 m), Lago Maggiore (213 km2, suurim sügavus 372 m).

Berni kantonis Meiringenis asuv Sherlock Holmesi muuseum ja –monument ning Meiringeni lähistel asuvad Aare jõgi, Aare kuristik ning Aare jõel asuvad Reichenbachi joad on sihtpunktiks neile, kes huvituvad Sherlock Holmes’i lugudest, sest just sir Arthur Conan Doyle ühes jutustuses olevat professor Moriarty 1891.a. tõuganud Sherlock Holmesi just nimelt Reichenbachi.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Šveitsist 8 kultuurilist- ja 3 looduslikku objekti. Kultuurilisteks objektideks on Püha Johannese benediktlaste klooster Müstair’i külas Šveitsi idaosas; klooster šveitsi kirdeosas St Gallen’is; Loode-Sveitsis asuvate La Chaux-de-Fonds ja Le Locle kellameistrite linnade planeering; Lavaux viinamarjaistanduste terrassid Šveitsi lääneosas; Sveitsi loodepoolses keskosas asuv Berni vanalinn; eelajaloolised vaielamud Sveitsi alpides; Rhaetia raudtee Sveitsi ida- ja kaguosas Albula ja Bernina mäestikupiirkonnas (Albula raudteeliinil on 42 tunnelit ja 142 silda või viadukti, Bernina liinil on 13 tunnelit ja 52 silda või viadukti); Sveitsi lõunaosas Bellinzonas kolm kindlust ((Castelgrande, Montebello, Sasso Corbaro) ja kaitsemüür. Looduslikeks objektideks nimistus on Sveitsi lõunaosas asuv metsaga kaetud Monte San Giorgio mägi, Šveitsi Alpid Jungfrau-Aletsch’i piirkonnas Sveitsi lõunaosas, tektooniline piirkond Sveitsi idaosas Sardonas.


Pealinn: Bern
Rahaühik: frank (CHF)
Liiklus: parempoolne
Riigikeel: saksa, prantsuse, itaalia, romanði
Rahvaarv: 0 tuh.
Suunakood: 41
Ajavöönd: GMT 1
Pindala: 41277 km2
Domeen: .ch
Naabrid: Austria, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Liechtenstein


Šveits asub Kesk-Euroopas, 45. ja 48. põhjalaiuse vahel. Suures osas riigis valitseb Kesk-Euroopaline kliima, kus suvised temperatuurid jäävad 18 °C ja 28 °C ning talvised -2 °C ja 7 °C kraadi vahele. Erinevate piirkondade temperatuuride erinevusi tekitab erinev kõrgus merepinnast – Šveitsi madalaim looduslik punkt asub merepinnast 193 m kõrgusel ja kõrgeim punkt enam kui 4600 m kõrgusel.

Juunist septembrini on hea aeg matkamiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks ning detsembrist aprillini on avatud erinevad suusakuurortid Alpides. Juulist augustini kestab turismi tipphooaeg.

Šveitsi loodepoolses keskosas pealinna Berni piirkonnas ca poole kilomeetri kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 2 °C – 5 °C, märtsis ja novembris 7 °C – 9 °C, aprillis ja oktoobris 12 °C – 14 °C, mais ja septembris 17 °C – 19 °C ning juunist augustini 20 °C – 24 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -2 °C – -4 °C, märtsis ja novembris 0 °C lähedal, aprillis ja oktoobris 3 °C – 5 °C, mais ja septembris 7 °C – 9 °C ning juunist augustini 10 °C – 12 °C. Sademeid on aastas üle 1000 mm. Septembrist kuni aprillini sajab igas kuus 60–85 mm. Maist augustini sajab igas kuus 100–120 mm. Aastas on ca 125 sajupäeva. Kõige vähem sajupäevi kuus (8) on septembris ja oktoobris. Kõige enam sajupäevi (14) on mais. Aastas on üle 1600 päikeselise tunni. Kõige enam päikeselisi tunde (üle 230) kuus on juulis. Kõige vähem päikeselisi tunde (kuni 65 kuus) on novembrist jaanuarini.

Šveitsi edelaosas Genfi linna piirkonnas peaaegu 400 m kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 3 °C – 6 °C, märtsis ja novembris 8 °C – 10 °C, aprillis ja oktoobris 14 °C lähedal, mais ja septembris 18 °C – 21 °C ning juunist augustini 22 °C – 26 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini 0 °C – -2 °C, märtsis ja novembris 1 °C – 2 °C, aprillis ja oktoobris 4 °C – 7 °C, mais ja septembris 8 °C – 10 °C ning juunist augustini 11 °C – 14 °C. Sademeid on aastas peaaegu 1000 mm. Sademed jagunevad kuude lõikes vägagi ühtlaselt – kõikidel kuudel sajab 65–90 mm. Kõige vähem sajab aprillis ning kõige enam juunis, novembris ja detsembris. Aastas on üle 110 sajupäeva. Igas kuus on 8 – 11 sajupäeva. Päikeselisi tunde on aastas peaaegu 1700. Kõige enam päikeselisi tunde (üle 250) on juulis ja kõige vähem (40) detsembris.

Šveitsi idaosas Davos’i linna piirkonnas enam kui 1500 m kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini -1 °C – 1 °C, märtsis ja novembris 3 °C – 4 °C, aprillis 6 °C lähedal, mais ja oktoobris 10 °C – 11 °C ning juunist septembrini 14 °C – 17 °C. Öised keskmised temperatuurid on novembrist aprillini -3 °C – -10 °C, mais ja oktoobris 0 °C – 1 °C ning juunist septembrini 3 °C – 6 °C. Sademeid on aastas 1000 mm. Oktoobrist aprillini on kõikidel kuudel sademeid 55–70 mm. Maist septembrini sajab igas kuus 90–135 mm. Aastas on peaaegu 130 sajupäeva. Septembrist kuni aprillini on igas kuus 7–10 sajupäeva. Maist augustini on igas kuus 12–14 sajupäeva.

Elades Šveitsis kauem kui 3 kuud, tuleb ennast kohalikus omavalitsus registreerida, kohustus kindlustada end Šveitsi haigekassas ja elamisluba taotleda. Elamisloa saamiseks peab taotlejal olema piisavalt rahalisi vahendeid ja piisav kindlustuskate õnnetus- ja haigusjuhtumite puhuks. Enam informatsiooni Šveitsi immigratsiooniametist.

Tudengid, kelle õppetsükkel on pikem kui 3 kuud, peavad omama õppimiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja esitama õppeasutusse vastu võtmise tõendi.

Šveitsi Suursaatkond Helsingis:

Uudenmaankatu 16 A
00120 Helsingi, Soome
tel. (358 9) 622 9500
faks (358 9) 622 95050
e-mail: vertretung@hel.rep.admin.ch
http://www.eda.admin.ch/helsinki

NB! Alates 30. maist 2011 on saatkonna konsulaarosakond suletud ja üle viidud Šveitsi saatkonda Riias:

Suursaatkond Riias:

Elizabetes iela 2
1340 Riia, Läti
tel.: (371 ) 67 33 83 51/52
fax: (371) 67 33 83 54
e-mail: rig.vertretung@eda.admin.ch
www.eda.admin.ch/riga
Regionaalne konsulaarkeskus Balti riikidele (Regional Consular Center Baltic States)
Keskuses osutatakse konsulaarteenused (passi- ja ID-kaardi taotlemine, perekonnaseisu toimingud, registreerimine, viisad jms)

Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame kindlasti võtta ühendust Eesti aukonsulitega Šveitsis.

Aukonsul Zürichis:

Hr. HANS GRAF
Konsulaarpiirkond: Kantonid: Zürich, Aargau, Basel, Schaffhausen, Thurgau, Sankt Gallen, Appenzell Innerrhoden, Appenzell Ausserrhoden, Graubünden ja Glarus
Bergstrasse 52
CH-8712 Stäfa
Switzerland
Tel. (41 44) 926 8837
Tel. (41 44) 926 2762 (tööl)
Faks: (41 44) 926 8838
E-post: estland@bluewin.ch
http://www.baltics.ch/konsulat

Aukonsul Genfis:

Hr Matteo Inaudi
Konsulaarpiirkond: Fribourg, Genf, Jura, Neuchâtel, Vaud, Valais
av. Léon-Gaud 5
1206 Geneve
Switzerland
tel + 41 22 839 70 00
fax +41 22 839 70 07
e-mail: minaudi@avocats.ch

Šveitsis on küll väga madal kuritegevuse tase, kuid siiski esineb eriti rahvarohketes kohtades (linnakeskustes, lennu- ja rongijaamades) taskuvargaid. Tasub säilitada tavapärane ettevaatlikus isiklike asjade suhtes.

Šveitsi Alpide piirkonnas on laviinide oht aastaringne. Mägedesse minnes tuleks jälgida võimalikke hoiatusi ja käitumisjuhendeid. Enam infot http://www.slf.ch/.

Šveitsis on mitmed kiirteed tasulised. Kiirteede kasutamise vinjette müüakse piiriületuskohtades, bensiinijaamades, postkontorites ja elektrooniliselt http://swisstravelsystem.com. Vinjett tuleb asetada auto esiklaasil nähtavale kohale. Kiiruseületamine või muu liikluseeskirjade rikkumine võib kaasa tuua suure rahalise trahvi ja juhi kinnipidamise.

Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida lähima reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida.

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski täies ulatuses tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi.

Soovitame enne reisi end Väliministeeriumi kodulehel registreerida.

Hädaabinumbrid:

Politsei - 117
Tuletõrje - 118
Kiirabi - 144

Elekter: 230V 50 Hz.

Lisaks veel...




* märgitud väljad on kohustuslikud.



Lennupiletid

Majutus - Bern


ROHKEM HOTELLE SIIT»

Tegevused


VAATA KÕIKI EKSKURSIOONE »

INFO

Ettevõte: AS GoTravel
E-post: reisiguru[ät]go.ee
Reg.nr: 10113159
Aadress: Toompuiestee 37 Tallinn
» ReisiGurust
» Go Traveli kinkekaart
» Privaatsusteave
» Reisitingimused
» Reisija meelespea
» Järelmaksuga

ReisiGuru.ee © 2008 - . Kõik õigused kaitstud. Mitte ühtegi osa sellest lehest ei tohi kopeerida ilma AS GoTravel kirjaliku loata.