Mont-Saint-Michel – omanäoline saar Prantsusmaa põhjarannikul
2013.01.10 15:29 - ReisiGuru.ee
Mont-Saint-Michel on äärmiselt omanäoline saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes Couesnon’i jõe suudme lähedal. Administratiivselt kuulub saar Alam-Normandia piirkonda, Manche'i departemangu, Avranches’i alldepartemangu ja Pontorson’i kantonisse. Saar koos lahega kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse kultuuriobjektina (kultuurilise, ajaloolise ja arhitektuurilise pärandi tõttu ning inimtekkelise ja looduskauni objektina).
Mont-Saint-Michel’i saare pindala on ainult 0,97 km², kuid siiski on tegemist Prantsusmaa ühe kõige kuulsama turismiobjektiga. Igal aastal külastab saart enam kui 3 miljonit turisti. Saare populaarsus põhineb mitmel asjaolul. Esiteks on Mont-Saint-Michel õige saar ainult siis kui vesi on tõusu ajal kõrge. Sel ajal asub saar rannikust peaaegu 1 km kaugusel. Vee liikumiskiirus tõusu ajal on umbes 1 meeter sekundis. See teeb veetõusu jälgimise vägagi vaatemänguliseks. Kaks korda päevas toimuva tõusu ja mõõna vaheline veetaseme erinevus on kuni 15 meetrit. Seejuures taandub vesi mõõna ajal enam kui 18 km kaugusele. Erinevatel aastaaegadel on tõusu ja mõõna vahelised erinevused erineva ulatusega. Näiteks jaanuaris 2013 on hommikused vee kõrgtasemed sõltuvalt kuu faasidest kella 5.21 ja 10.36 vahel ning vesi tõuseb siis kuni 13,9 m kõrgusele. Õhtused veetaseme tõusud jäävad jaanuaris 2013 kella 17.51 ja 22.55 vahele ning vesi tõuseb siis kuni 13,5 m kõrgusele. Kõrgeim on veetase 36–48 tundi peale täiskuud ja noorkuud.
Loodete poolt maha jäetavad setted kergitavad Mont-Saint-Michel’i ümbruse merepõhja igal aastal mitu mm. Tänu piirkonda aja jooksul kogunenud mudale oli saar 20. sajandi teisel poolel pidevalt ümbritsetud suurtest mudaväljadest. 2006.a. otsustati Prantsusmaal ehitada Mont-Saint-Michel’i saare lähedale tamm ja selle kaasabil uhtuda sinna kogenenud muda minema, muutes Mont-Saint-Michel’i jälle korralikuks saareks. Nüüdseks on 2009.a. alanud tammi ehitus lõppenud. Ümberkorralduste käigus asendatakse ka saart mandriga ühendanud tee (mis kunagi ei jäänud vee alla) sillaga ning likvideeriti saare ja mandri vahel asunud kuulsad külastajate parklad, mis olid kasutuskõlbulikud ainult mõõna ajal. Uus parkla ehitati täielikult mandrile.
Teiseks teeb saare populaarseks asjaolu, et Mont-Saint-Michel on vaatamata oma väiksusele suhteliselt mägine – saare pinnamoe kõrgus merepinnast on kuni 80m. Kolmandaks teeb saare populaarseks sinna keskajal ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kirik ja 10. sajandil Mont-Tombe nimelisele künkale ehitatud klooster. Notre-Dame-sous-Terre'i kirik on rajatud samas paigas varasemalt asunud kiriku asemele. Kloostri praeguses ehitises kohtab arhitektuuri 10–19. sajandini. Ajaloolistest vaatamisväärsustest on saarel muuhulgas näha kaks 15. sajandi esimesest poolest pärit kahurit. Saarel tegutseb mitu muuseumi (ajaloo-, mere ja ökoloogia- jne) ja suur hulk turistidele suunatud kauplusi. Mont-Saint-Michel’i saarel tegutsevad ka mitu restorani, kohvikut ja muud söögikohta.
Klooster on külastajatele avatud aastaringselt, välja arvatud 01.01., 01.05. ja 25.12. Ajavahemikus 02.05.–31.08. on klooster avatud 09.00.–19.00. (sisse lastakse kuni 18.00.) ning 01.09. – 30.04. 9.30.–18.00. (sisse lastakse kuni 17.00). Võimalik on tellida kuni 1 tund kestev giidiga ekskursioon. Täiskasvanutele, kes on vanemad kui 25 aastat, maksab pilet 9 eurot. Kuni 25 aastastele EL-i liikmesriikide kodanikele on sissepääs tasuta. Giidiga ekskursioonidel on eri hinnad. Muuseumid on 2013.a. avatud 16.02.–11.11. Täiskasvanule üle 25 aasta on 4 muuseumi hind kokku 18 eurot. 18 aastastele ja vanematele on ühe muuseumi külastamise hind 9 eurot. Kuni 18 aastaste jaoks on muuseumite külastamine tasuta.
Kui olete külastanud Mont-Saint-Michel’i saart ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
