Montenegro - ReisiGuru.eeMontenegro (.me)

Montenegro, mis varem oli eesti keeles tuntud Tðernogooriana, suudab turisti võluda nii mitmekesise looduse, imekaunite randadega, mäesuusatamise ja mägijalgrattasõidu keskustega kui ka ajalooliste ja kultuuriliste vaatamisväärsustega.

Montenegros on pindalaühiku kohta kogu Euroopa suurim bioloogiline mitmekesisus. Näiteks ainuüksi magevee vetikaid on Montenegros enam kui tuhat liiki. Lisaks kasvab seal enam kui 3200 liiki soontaimi (neist peaaegu 400 on iseloomulikud ainult Balkanile), elab 18 liiki kahepaikseid, 38 liiki roomajaid, 333 liiki Montenegrot regulaarselt külastavat (sh 200 Montenegros pesitsevat) linnuliiki. Vähem kui 500 km2 suuruses Skadari järves elab ligikaudu 40 liiki kalu, sh selliseid, mis rändavad soolase vee ja magevee vahel. Montenegros on 5 rahvusparki.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Montenegrost üks looduslik objekt (Durmitori Rahvuspark) ja üks kultuuriline objekt (Kotori ajaloolis-kultuuriline piirkond). 3500 aasta vanune Budva, mida peetakse Aadria mere ranniku vanimaks inimasustuseks, on kaasajal oma keskaegsete ehitiste ja imekauni rannaga välisturistide meelispaik Montenegros – seda paika külastab igal aastal enam kui 30 korda nii palju turiste kui seal on elanikke.

Montenegro rannajoone pikkus on 294 km. Imekaunite randade kogupikkus on 73 km. Osa randadest on liivarannad, osa kiviklibu rannad. Tuntumaid randadest asuvad Ulcinj’is (enam kui 12 km randu), Bar’is (9 km randu), Budvas, Tivatis, Kotoris, Herceg Novis.


Pealinn: Podgorica
Rahaühik: euro (EUR)
Liiklus: parempoolne
Riigikeel: montenegro
Rahvaarv: 1 000 000 inimest
Suunakood: 382
Ajavöönd: GMT 1
Pindala: 13812 km2


Montenegro asub Balkani lääne osas Lõuna-Euroopas, 42. ja 43. põhjalaiuse vahel. Montenegro on väga mägine maa – keskmine kõrgus merepinnast on 2 km lähedal ja kõrgeim mäetipp asub enam kui 2,5 km kõrgusel.

Rannikualadel valitseb vahemereline kliima pikkade, kuivade suvede ja lühikeste jahedate talvedega. Sisemaal on talved pikemad ja suved palavamad. Mägedes on külmad ning lumised talved ja soojad suved.

Montenegro lõunaosas, rannikust eemal Podgorica piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 9°C – 12°C, märtsis ja novembris 14°C – 25°C, aprillis ja oktoobris 19°C – 21°C, mais 24°C, juunis ja septembris 27°C – 29°C ning juulis ja augusti 33°C. Juulis ja augustis võib temperatuur ületada ka 42°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist märtsini 2°C – 5°C, aprillis ja novembris 8°C – 9°C ning juunist septembrini 17°C – 21°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 1600 mm. Sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Oktoobris, novembris ja detsembris sajab kõige enam – igas kuus enam kui 210 mm. Juulis ja augustis sajab kõige vähem, alla 50 mm. 100 mm või enam sajab üheksal kuul aastas, sellest alla jäävad üksnes kolm suvekuud. Kokku sajab aastas keskmiselt enam kui 120 päeval. Kõige enam sajupäevi on novembris ja detsembris. Podgorica piirkonnas on aastas enam kui 2500 päikeselist tundi.

Montenegro rannaalasid on hea külastada mais, juunis ning septembris, juuli-august valitseb turismi tipphooaeg, rahvast on palju ning hinnad on kõrged. Suusahooaeg mägedes kestab detsembrist märtsini.

Eesti kodanik võib Montenegros viibida kehtiva passi olemasolul ilma viisata kuni 90 päeva ning kehtiva ID-kaardi alusel kuni 30 päeva.
Montenegrosse saabumisel tuleb end registreerida 24 tunni jooksul, hotellis peatumisel teeb seda hotell, vastasel korral tuleb minna politseijaoskonda välismaalaste inspektori (inspector for foreigners) juurde.

Kui soovite viibida riigis kauem kui lubatud 90 päeva, tuleb samuti minna samasse asutusse end täiendavalt registreerima. Trahv 90-päevase viibimistahtaja ületamise eest võib ulatuda kuni 50 euroni päeva eest, kuid seda trahvi ei saa sisse nõuda politsei otse, vaid ainult kohtu kaudu. Registreerimisel on vaja teatada ka aadress, kus peatutakse. Erinevates linnades viibides tuleb end iga kord uuesti registreerida.

Montenegros ei ole Eesti saatkonda ega aukonsulaati, konsulaarabi saamiseks palume pöörduda lähimasse Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse. Esindatud on Austria, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Inglismaa, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Sloveenia. Vajadusel konsulteerida välisministeeriumi valvekonsuli +372 53 01 9999 või valvesekretäriga +372 6 377 000 (24h).

Kuritegevus:

Montenegros reisimine on turvaline, siiski tasub olla tavapäraselt ettevaatlik. Eelkõige on suuremates linnades esinenud taskuvargusi rahvarohketes kohtades nagu lennujaam, ühistransport jms. Varguse korral tuleks koheselt pöörduda lähima politseijaoskonna poole. Üldjuhul turistidesse suhtumine on positiivne ning tänavakuritegevust esineb harva.

Seadused ja tavad:

Peatudes mujal kui hotellides, tuleb ööbimiskohale lähimas politseis end ise ööpäeva jooksul registreerida. Hotellides peatuvad külalised registreeritakse hotelli personali poolt s.t. külalisel endal ei pea mingeid dokumente olema. (Igaks juhuks soovitav siiski omada hotelli arvet.) Politseis registreerimise korral antakse turistile registreerimiskaart, mis tuleb riigist lahkumisel piiril ette näidata. Väiksemates informaalsetes majutuskohtades/kodumajutuses peatudes ei pruugi majutuskoha omanik politseis oma külalisi registreerida, sest siis peab ta riigile ka maksu maksma. Seega on riigist lahkumisel probleemide vältimiseks mõistlik end ise politseis registreerida.

Registreerimist raskendab see, et Montenegros ei ole registreerimispaikade nimekirja (aadressid, lahtiolekuajad jms.), samuti ei teavitata turiste riiki sisenemisel registreerimise vajadusest, mistõttu võivad esineda probleemid riigist lahkumisel.

Kui tegemist on näiteks turistidega, kes liiguvad ringi ja ei oma konkreetset peatumispaiga aadressi, oleks praktiline enne reisi pöörduda mõnda Montenegro saatkonda või mõne teise riigi saatkonda, mis esindab Montenegro konsulaarhuve ja võtta sealt ametlik tõend, kus on kirjas riiki sisenemise ja sealt väljumise koht ning riigis viibimise periood, sel puhul pole vaja riigis sees olles end registreerida.

Montenegros on palju asju läbi räägitavad, altkäemaksu otse pakkuda ei ole kombeks. Vanematesse inimestesse on suhtumine korrektne ja leebe, probleeme võib tekkida noorukitel, kelle käest võidakse põhjuseta raha küsida.

Liiklus:

Liikluskultuur ja teede olukord on halb. Peateed on suhteliselt heas korras, kuid sisemaal ning mägedes võib teede olukord olla äärmiselt vilets. Ei ole soovitav sõita pimedal ajal sisemaal või mägedes. Liigeldes talvel maapiirkondades, tasub arvestada et mõned mägiteed võivad muutuda läbimatuks.

Teedel on mitmeid politsei kontrollipunkte ning kiiruseületamise ja muude rikkumiste eest trahvitakse kergesti. Trahv tuleb tasuda sularahas politseile. Lisaks juhilubadele on soovitav hoida kaasas ka passi. Alates 2008 aastast on Montenegrosse autoga reisimisel vaja riiki sisenemisel tasuda keskkonnamaks. Tasu sõltub sõiduki suurusest ja liigist (tavalise sõiduauto keskmine maks on 10 EUR). Tasu kinnitav kleebis tuleb paigutada auto tuuleklaasile nähtavasse kohta. Reisides Montenegrosse oma autoga, tuleks eelnevalt kontrollida rohelise kaardi kehtivust Mongenegros.

Autovarguste oht on olemas ning vähemalt ööseks on soovitav auto jätta valvega parklasse. Lisaks tuleb arvestada liiklusummikute ja järjekordadega piiripunktides juuli- ja augustikuus.

Kohalik ühistransport on nõrgal tasemel ning liikumisel ühistranspordiga tuleb arvestada ajakuluga.

Arstiabi

Tervishoiuteenused ei ole lääneriikide tasemel. Enne reisile minekut on soovitav kindlasti konsulteerida reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi tuleks eelnevalt teha ja kuidas võimalikke terviseriske vältida. Haiglas tuleb maksta ravi eest kohapeal sularahas. Seega on reisikindlustuse olemasolu äärmiselt vajalik.

Kuigi kraanivesi on joogikõlbulik on suvekuudel siiski soovitav tarbida pudelivett.

Hädaabi numbrid:

Politsei: 92
Kiirabi: 94
Tuletõrje: 93

Looduslikud tingimused:

Montenegro asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, kus nõrgemad maavärinad on tavalised. Tugevamaid maavärinaid on esinenud harva.

Valuuta:

Montenegros kehtib euro. Kaardimakseid saab teostada vaid mõningates hotellides, restoranides ja poodides. Sularahaautomaadid asuvad pankade läheduses suuremates linnades ning automaadist on võimalik võtta sularaha VISA ja MASTERCARD kaartidega.

Elekter 220V, 50Hz




* märgitud väljad on kohustuslikud.



Lennupiletid

Majutus - Podgorica


ROHKEM HOTELLE SIIT»

Tegevused


VAATA KÕIKI EKSKURSIOONE »

INFO

Ettevõte: AS GoTravel
E-post: reisiguru[ät]go.ee
Reg.nr: 10113159
Aadress: Toompuiestee 37 Tallinn
» ReisiGurust
» Go Traveli kinkekaart
» Privaatsusteave
» Reisitingimused
» Reisija meelespea
» Järelmaksuga

ReisiGuru.ee © 2008 - . Kõik õigused kaitstud. Mitte ühtegi osa sellest lehest ei tohi kopeerida ilma AS GoTravel kirjaliku loata.