Kas teadsid, et Euroopa sügavaim jõekanjon, kuni 1300 meetri sügavune Tara jõe kanjon, asub Montenegros

2012.07.21 23:19 - ReisiGuru.ee

Euroopa sügavaim jõekanjon, kuni 1300 meetri sügavune Tara jõe kanjon, asub Montenegros.

Tara jõe kanjon (pikk, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena) on 78 km pikk. Kanjonite sügavust on sageli raske mõõta, kuid Tara jõe kanjonil on see suhteliselt hõlpsalt leitav.

Euroopa sügavaim jõekanjon kuulub ka maailma mastaabis kõige sügavamate hulka, kuigi vahe maailma sügavaimatega on mitmekordne. Veelgi sügavamad on näiteks Nepalis Gandaki (ka Kali Gandaki) jõel asuv Gandaki kanjon (kuristik), mille sügavus on enam kui vähemalt 5570 meetrit ( jõgi lahutab Annapurna mäge Dhaulagiri mäest, Annapurna kõrgus on 8091 m ja Dhaulagiril 8167 m, jõe põhi on 2520 m kõrgusel merepinnast) ning Indias Brahmaputra jõe ääres asuv Tsangpo kanjon, mille sügavus on kohati enam kui 5,5 km USA-s Colorado jõe ääres asuv Suur kanjon (Grand Canyon), mida sageli peetakse ekslikult maailma sügavaimaks kanjoniks, on samuti Tara jõe kanjonist sügavam – tema sügavus on kuni 1800 meetrit.

Tara jõe kanjon on kaitse all, olles Durmitori Rahvuspargi osa. Viimane hõlmab peamiselt Durmitori mäemassiivi, mis piirneb põhjakaares Tara jõe kanjoniga, läänes Piva jõe kanjoniga ja lõunas Komarnica jõe kanjoniga ja mille kõrgeim mäetipp (ühtlasi ka kogu Montenegro kõrgeim mäetipp) Bobotov Kuk asub merepinnast 2522 m kõrgusel.

Durmitori Rahvuspargi territooriumile jäävad ka mitmed väiksemad jõekanjonid ja osa Komarnica platoost. Pargi pindala on 390 km2 Rahvuspark kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja alates 1980. aastast. Durmitor on ühtlasi ka Montenegro mägiturismi keskus.

Montenegro pikim jõgi Tara moodustub Dinaari Alpides, täpsemalt Komovi mägedes. Bosnia ja Hertsegoviina piiri lähedal liitub ta Piva jõega ja moodustab Drina jõe. Tara jõgi on 144 km pikk ning jõe valgala on ca 1850 ruutkilomeetrit. Kuni 1912. aastani oli Tara jõgi Montenegro ja Ottomani impeeriumi piirijõgi.

Lõuna-põhja ning kagu-loode suunaliselt voolaval Tara jõel on üle viiekümne kärestiku ja üle neljakümne veekaskaadi. Tuntuimad kaskaadidest on Djavolje lazi, Sokolovina, Bijeli kamen, Gornji tepacki buk, Donji tepacki buk. Tara jõe vesi on väga kõrge kvaliteediga ning sealne ökosüsteem unikaalne. Seejuures on jõe värv erinevatel aastaaegadel mõnevõrra erinev. Eriti huvitav on see suvel, mil jõgi on roheka, malahhiidi tooniga. Väga harva tõuseb Tara jõe temperatuur kõrgemale kui 15°C.

Tara jõel asuv ?ur?eviãa sild (viie sillakaarega betoonist kaarsild, 365 m pikkune, silladeki kõrgus maapinnast kuni 172 m, valmimise hetkel oli tegemist Euroopa suurima veokitele mõeldud betoonist kaarsillaga), mis rajati ajavahemikus 1937–1940, oli kunagi peamine ühendustee Montenegro põhjapoolsete ja lõunapoolsete osade vahel.

Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro valitsused on planeerinud ujutada Tara jõe kanjon üle ja rajada jõele suur hüdroelektrijaam. Plaan lükati 2005.a. arvukate protestide tõttu siiski tagasi. Teisalt on viimastel aastatel pakutud välja mitmeid ideid, kuidas hüdroelektrijaam piirkonda siiski rajada.

Oma nime on Tara jõgi saanud illüürlaste kunagise hõimu autariatae järgi. See rahvas elas Tara jõe piirkonnas minimaalselt ajavahemikus IV – VI sajandil e.Kr.

Kui olete Montenegros asuvat Tara jõe kanjoni külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.