Catatumbo – maailma kõige äikeselisem paik

2018.02.14 09:31 - ReisiGuru.ee

Eestis on aastas enamasti vähem kui 20 äikesepäeva. Maailmas on aga paiku, kus äikest esineb enam kui 150 päeval aastas. Maailma kõige äikeselisemaks piirkonnaks peetakse kohta, kus Catatumbo jõgi suubub suurde Maracaibo järve. Ühe ruutkilomeetri kohta on seal ette tulnud koguni 230 välgulööki, mistõttu koht on Guinnessi rekordite raamatus registreeritud kui kõige suurema äikesekontsentratsiooniga paik maailmas. Seejuures võib sealne äikeseilm kesta kümme tundi järjest ning ööpäevas tervikuna võib pikselöökide arv ulatuda enam kui 20 tuhandeni.

Maailma kõige äikeselisem paik asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuela loodeosas, jäädes Maracaibo järve edelapiirkonda. Ala äärmised geograafilised koordinnadid on 8°80’–9°45’ põhjaliust ning 71°60’–72°50’ läänepikkust. Administratiivselt asub piirkond Venezuela Zulia osariigi territooriumil. Sealne ilmastik on äikese tekkeks hästi sobiv. Temperatuurid on aastaringselt kõrged (öised miinimumtemperatuurid 22–24 °C ja päevased maksimumtemperatuurid 32–34 °C). Sademeid on aastas mõnel pool enam kui 1500 mm, kuid mõnel aastal ja mõnes kitsamas piirkonnas võib sademeid olla oluliselt vähem. Näiteks jaanuaris 2010 .lakkasid Catatumbo pikselöögid peale kahe kuu pikkust põuaperioodi ja taastusid alles 2010. aasta aprillis.

Catatumbos mängib äikese tekkeks olulist rolli topograafia. Ala asub Andide eelmäestiku naabruses, piirnedes ühest küljest mäestikuga, kuid teisest küljest Maracaibo järvega. Orgudega vahelduvad mäed aitavad luua äikesele sobivaid tuuleolusid ning temperatuuri tõuse ja alanemisi. Kuum troopiline päike aurustab päevasel ajal vett järvepinnalt. Öö lähenedes suruvad põhja poolt merelt (Atlandi ookean jääb 120 km kaugusele põhjapoole) puhuvad passaattuuled kuuma niiske õhu selle külma õhumassi sisse, mis laskub astmelisena mägedest. Kuum õhk tõuseb üles ja moodustab tihedad rünksajupilved, mille ülemised tipud võivad ulatuda enam kui 10 km kõrgusele. Kui tõusvas niiskes õhus olevad veetilgad põrkavad kõrgemal pool kokku külmas õhus olevate jääkristallidega, tekivad staatilised laengud ja vallandubki äike.

Catatumbo pikselöögid on kohati nii tugevad ja eredad, et on nähtavad kuni 400 km kauguselt. Kõue kõmin ei ulatu tavaliselt aga kaugemale kui 30 km. Kõige tähelepanuväärsem on Catatumbo äike oktoobris, mil minutis võib esineda enam kui 25 äikeselööki. Kõige rahulikum äikesehooaeg kestab aga jaanuarist veebruarini. Pikselöögid algavad tavaliselt umbes tund aega peale koitu.

Catatumbo pikselöögid on inimeste tähelepanu võitnud väga ammusest ajast. Teada on, et Catatumbo pikserohkusest on juttu piirkonna indiaanlastest põlisrahvaste legendides. Pikserohkus on rolli mänginud 19. sajandi 20. aastatel. Venezuela iseseisvuse eest peetud lahingute tulemustes. Tänapäeval on piksenool aga isegi Venezuela Zulia osariigi lipul ja vapil ning äikesest on juttu Zulia osariigi hümnis.

Loodusest huvitatud turisti jaoks ei ole Zulia osariik huvipakkuv aga kaugeltki üksnes äikeserohkuse tõttu. Loodushuvilisele on emotsiooniderohkeks elamuseks enam kui 300 km pikkune Sierra de Perija mäeahelik, kus kõrgemad tipud küündivad merepinnast 3630 (Cerro de Las Tetas) ja 3540 (Cerro Irapa) meetrini. Väga huvitav on ka Maracaibo järv (pindala 13210 km2), mis sisulises mõttes on hoopis Venezuela lahe pikendus (järve ja lahte ühendab kuni 5,5 km laiune Tablazo väin) ja on seetõttu riimveeline ehk soolakas. Järve suurim sügavus on 60 m ja järves oleva vee koguhulk on ca 280 km3. Järve suubub hulgaliselt väikeseid jõgesid, millest tuntuim ja pikim on 450 km pikkune Catatumbo. Järves on ka enam kui 450 väikest saart ja laidu. Kui olete Venezuelas asuvat Catatumbo äikselist piirkonda külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.