Jotunheimen ehk hiiglaste kodu Norras

2014.03.13 11:52 - ReisiGuru.ee

Skandinaavia mäestiku kõrgeim osa asub Norra lõunaosas Opplandi ja Sogn og Fjordane maakonna piiril ja seda kutsutakse Jotunheimen ehk Hiiglaste kodu. Seal paiknevad Norra kõrgeimad mäetipud, milledest mitmed ulatuvad merepinnast enam kui 2,4 km kõrgusele. Piirkonna kõrgeim koht on järskude nõlvadega Galdh¸piggeni mäetipp, mis asub merepinnast 2469 m kõrgusel (suhteline kõrgus 2420 m). Galdh¸piggenilt on võimalik näha suurt osa Jotunheimenist. Merepinnast üle 2,4 km küündivad piirkonnas veel Glittertind ehk Glittertinden (2464 või 2465 m, ilma liustikuta 2452 m) ja Store Skagast¸lstinden (2405 m). Piirkonda loodi 1980. a. 1156 km2 suurune Jotunheimeni rahvuspark, mille territooriumil on enam kui 200 mäetippu. Praegusel ajal on Jotunheimi rahvuspark külastajate hulga poolest Norra populaarseim.

Jotunheimeni kogupindalaks loetakse ligikaudu 3500 km2. Piirkonnale andis nime 1862. a. kirjanik Aasmund Olavsson Vinje. Tema poolt pandud nimi oli J¸tunheimen, mis viitas muinasskandinaavia mütoloogias tähtsat rolli mänginud mütoloogilisel maal Jötunheimris elanud hiiglastele (jotne, jotun). Nime panekul inspireeris kirjanikku lisaks Norra mütoloogiale ka kõrgel asuva paiga metsik maastik. Hiljem sai J¸tunheimenist Jotunheimen. Kirjanikku ei saa siiski pidada mäele ainuisikuliselt nime panijaks, sest juba 1820. a. oli geoloog ja mägironija Baltazar Mathias Keilhau soovitanud anda piirkonnale nimeks Jotunfjeldene, mis tähendas „Hiiglaste mäed“.

Lisaks suursugustele mägedele, mägiliustikele ja mägedevahelistele orgudele on Jotunheimenis ka maalilised mägijõed, mägijärved ja joad. Liialduseta võib väita, et pea igal sammul avanevad seal hingematvalt kaunid vaated. Elusloodusest võib seal kohata põtru, põhjapõtru, ilveseid, rebaseid, ahme, hirvi, kaljukotkaid, metsiseid, jahipistrikke ja paljudes järvedes forelli. Jotunheimenis leidub taimi ka suhteliselt suurtel kõrgustel. Muuhulgas kuulub Jotunheimenile ka Norras merepinnast kõige kõrgemal kasvavate taimede rekord – jäätulika kasvukohti on seal leitud Glittertindil kuni 2370 m kõrgusel merepinnast. Puudest kasvavad piirkonnas kõige kõrgemal, ca 1200 m kõrgusel merepinnast, mägikased.

Jotunheimeni piirkonnas paikneb ka Põhjamaades merepinnast kõige kõrgemal asuv mägimaantee Sognefjellsvegen (Sognefjellsveien), mille kõrgeim punkt asub merepinnast 1434 m kõrgusel Fantesteinenis. Ametlike turismimaanteede hulka kuuluv Sognefjellsvegen on lume tõttu suletud novembrist maini. Esmakordselt 1938. a. avatud Sognefjellsvegen on osa H¸yangeri valla ja Lomi valla vahel paiknevast edela-kirde suunalisest maanteest Fylkesvei 55 (Fylkesveg 55, lüh Fv55). Jotunheimeni läbiv teine oluline maantee on põhja-lõuna suunaline Fylkesvei 51 (Fylkesveg 51, lüh Fv51), mis paikneb Vågå valla ja Goli valla vahel. See maantee on samuti avatud üldjuhul ainult maist oktoobrini ning sellest 37 km pikkune osa kuulub samuti Norra ametlike turismimaanteede hulka. Fylkesvei 51 kõrgeim punkt (Valdresflye) asub merepinnast 1389 m kõrgusel ja sealt on hea vaade Jotunheimeni rahvuspargile.

Jotunheimen on kaasajal väga populaarne mäesuusatajate, mägironijate, matkajate ja mägiratturite seas. Piirkonda on rajatud suurel hulgal erineva raskusastmega matkaradasid ning palju mägionne, kus matkajad saavad peatuda ja puhata. Piirkond on populaarne ka kanuumatkajate, ratsutajate ja kalastajate seas. Ööbida võib lisaks onnidele ka telkides, matkaautodes (selleks ette nähtud aladel), motellis või lähedal asuvates hotellides. Jotunheimen asub linnulennult Oslost umbes 200 km kaugusel loode pool ja Bergenist umbes 200 km kaugusel kirde pool.

Kui olete Norras asuvat Jotunheimen'it külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.