Soovid reisile? Võta meiega ühendust: +372 666 22 99 | reis@reisiguru.ee | Lossi 22 II korrus, Viljandi
ELAMUSREIS   al. 2 374€ või 78 € / kuus

Kõik-hinnas avastusreis Hiina südamesse

» Tule avasta Hiina kultuuri ja elu koos Seedritega.
Seeder Konsultatsioonid
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 515€ või 17 € / kuus

Oktoobri soodsad pakkumised Rhodosele - üksikud kohad

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 395€ või 13 € / kuus

Head pakkumised Sharm el Sheikhi veebruariks

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 1 049€ või 34 € / kuus

UUEKS AASTAKS VIETNAMI! 28.12 väljumine vietnami Riiast

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
RINGREIS   al. 1 850€ või 61 € / kuus

Hiina Kuldne kolmnurk

» Hiina Kuldse kolmnurga tipphetked: Peking, Xi'an, Shanghai.
Ringreisid.ee
VAATA LÄHEMALT »
ReisiGuru

›› Avaleht Prantsusmaa Pont du Gard – kõrgeim ja üks kõige paremini säilinud Vana-Rooma akvedukte maailmas

Pont du Gard – kõrgeim ja üks kõige paremini säilinud Vana-Rooma akvedukte maailmas


Prantsusmaa (.fr)

2013.04.22 09:35
Autor: ReisiGuru.ee

Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. See Gardon’i jõge ületav sild on tegelikult sillakompleks, mis koosneb kolmest teineteise peal asuvast kaarsillast, millest kõige kõrgem kannab veekanalit. Kompleks ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat e.Kr.

Pont du Gard on kõige kõrgem Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe. Sageli peetakse Pont du Gard’i ka kõige paremini säilinud Vana-Rooma akveduktiks. Mõnede ajaloolaste hinnangul võib Pont du Gard’ist paremini säilinuks pidada aga Hispaanias asuvat Segovia akvedukti. Turistidele on Pont du Gard huvi pakkunud juba mitmeid sajandeid. Alates 1985. aastast kuulub Pont du Gard UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pont du Gard kuulub kaasjal ka Prantsusmaa kõige populaarsemate huviväärsuste hulka. Aastas külastab seda umbes 1,4 miljonit turisti.

Pont du Gard

Pont du Gard. Autor: Wolfgang Staudt

Pont du Gard oli kunagi osa Nîmes’i akveduktist – 50 km pikkusest struktuurist, mis kulges suures osas (ca 35 km ulatuses) maa all ning millega roomlased juhtisid vett Ucetia (Uzès) asuvast allikast Rooma linna, mis kandis nime Nemausus ja mida kaasajal tuntakse Nîmes’ina (2000 aastat tagasi elas seal ilmselt ca 50 tuhat inimest). Linnhulennul oli allika ja sihtpunkti vaheline kaugus küll ainult ca 20 km, kuid piirkonna pinnamood ei võimaldanud trassi otsemalt rajada.

Tähelepanuväärne on, et Nîmes’i advedukti alguspunkt asub merepinnast 76 m kõrgusel ja on üksnes 17 m kõrgemal kui advedukti lõpp-punkt, st Nîmes. Allikast sihtkohta jõudmiseks liikus vesi ca 27 tundi. Kõrguste vahet arvestades oli veetrassi keskmine kalla väga väike – 1:2950. See tähendab, et Vana-Rooma inseneride töö pidi olema väga täpne, tagamaks vee vool trassil. Mõnel pool oli trassi kalle eriti väike, umbes 1:20000. Ka Pont du Gard’i adveduktil on kalle peaaegu olematu, olles 1:18241 ehk 1 cm kallet 182,41 m pikkuse lõigu kohta.

Pont du Gard

Pont du Gard

Kaasajal on Pont du Gard’i ülemise silla pikkus 275 m (kunagi oli see 360 m); keskmise silla pikkus 242 m ja alumise silla pikkus 142 m. Silla maksimaalne laius on 6,4 m (kõige alumisel sillal) ja maksimaalne kõrgus jõe tavalisest tasemest 48,8 m (kõige ülemisel sillal). Ülemisel sillal on kaasajal 35 sillet (kunagi oli 47 sillet); keskmisel sillal 11 sillet ja kõige madalamal sillal 6 sillet. Kõige madalamal sillal on sillakaarte kõrgus 22 m. Keskmisel sillal on see näitaja 20 m ja kõige kõrgemal sillal 3 m. Veekanal asus kunagi kõige kõrgemal sillal. See oli 1,8 m kõrge ja 1,2 m lai.

Pont du Gard’i ehitusel on kasutatud enam kui 50 tuhat tonni lubjakivi kubatuuriga ca 21 tuhat m3. Ehitise kõige raskemad üksikud blokid kaaluvad peaaegu 6 tonni. Suur osa ehituskivist pärines akvedukti lähistelt, Gardon’i jõe kallastel, ehitisest ca 700 m kaugusel olnud karjäärist. Pont du Gard’i ehitusel kasutati arvatavasti 800–1000 töölist. Ehitus ise kestis oletuste kohaselt 15 aastat.




Kunagi kandis Pont du Gard ca 200 tuhat m3 vett päevas. Pont du Gard’i kasutati vee juhtimiseks ka peale seda kui Rooma impeerium oli lakanud olemast. Tõenäoliselt oli ehitis aktiivselt kasutuses kuni kuuenda sajandini ning selle mõnesid osasid kasutati veel mitu sajandit hiljemgi. 13. sajandil hakati Pont du Gard’i kasutama tollisillana. 1620. aastatel sai sild aga tugevalt kannatada, sest seda oli osaliselt lõhutud selleks, et silda saaks kasutata suurtükkide transportimiseks üle Gardon’i jõe. 18. sajandist kuni kaasajani välja on Pont du Gard’i mitmel korral renoveeritud. Aastal 2000 ehitati silla lähedale muuhulgas uus külaliskeskus.


Kui olete Prantsusmaal olevat Gard’i silda näinud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

arutelu




Reisisoovitused selle riigi kohta

















pakkumised antud riiki:


REISISTEENUSED:




Värsked reisisoovitused:





Soodsad lennud Tallinnast: