Tongariro rahvuspark
2013.02.28 08:52 - ReisiGuru.ee
Uus-Meremaa imeline loodus on viimastel aastatel pakkunud üle kogu maailma palju kõneainet, sest Uus-Meremaa erinevates muinasjutulistes paikades on filmitud mitme rahvusvaheliselt suure publikumenuga filmi hulk hingematvaid stseene ning see on aidanud saareriigi looduse ilu kogu maailmas populariseerida. Enamasti arvatakse, et Uus-Meremaa mitmekülgselt huvitavad looduskaunid kohad paiknevad väga valdavalt Lõunasaarel.
Tegelikkuses on huvitava ja visuaalselt nauditava loodusega paiku rohkelt ka Põhjasaarel. Üheks sellistest on Põhjasaare keskosasse Ruapehu ja Taupo piirkonda jääva 796 km2 suuruse Tongariro rahvuspargi ala. Muuhulgas kuulub see paik nende väheste kohtade hulka, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse looduslik-kultuurilise objektina. Tongariro rahvuspark asub Uus-Meremaa kahest suuremast linnast – Aucklandist ja Wellingtonist – ligikaudu ühel kaugusel (maanteed mööda 320–330 km).
Tongariro rahvuspark loodi juba 1887. a., olles sellel ajal neljas rahvuspark maailmas. Kaasajal külastab seda igal aastal umbes üks miljon külastajat. Rahvuspark hõlmab olulise osa Põhjasaare vulkaanilisest platoost. Selle kõrgeim tipp on 2797 m kõrgune Ruapehu aktiivne kihtvulkaan (purskas nt 1995., 1996., 1997., 2007. a.), mis on ühtlasi Põhjasaare kõrgeim punkt. Ruapehu idanõlvalt saab alguse Uus-Meremaa pikim jõgi Waikato. Ruapehu vulkaan on tuntud ka filmitriloogiast „Sõrmuste isand“. Lisaks asub rahvuspargi alal ka 2291 m kõrgune aktiivne kihtvulkaan Ngauruhoe ja 1978 m kõrgune liitvulkaan Tongariro. Kõik nimetatud mäed on Uus-Meremaa põliselanike maooride jaoks pühad mäed ning Tongariro rahvuspargi territooriumil asubki maooride mitmeid religioosselt tähtsaid paiku. Rahvuspargi lähedale jääb Uus-Meremaa suurim, 616 km2 suurune Taupo järv.
Sheep in front of Mount Ruapehu, New Zealand. Autor: Jason Pratt
Rahvuspargi territooriumil elutseb linde enam kui 50 liigist. Teiste seas võib seal kohata suhteliselt haruldast põhjasaare pruuni kiivit, maoori koseparti, kaakapapagoid, erisvöö-tülli, tui-meelindu, väike-haugaskakku, maoori pistrikku. Rahvuspargi territooriumil elavad ka Uus-Meremaa ainsad kaks põlist imetajat – kahest liigist nahkhiired. Väga rikas on rahvuspargi ala taimede poolest – sealhulgas leidub piirkonnas mitmeid endeemilisi liike. Väikesel alal paikneb ka laialehine vihmamets.
Rahvuspargi territooriumil saab harrastada mitmesuguseid erinevaid aktiivseid tegevusi. Suvel on peamised tegevused matkamine (nii professionaalse saatjatega kui ka ilma saatjata) ja mägironimine ning mägijalgrattasõit. Talvel (lumehooaeg kestab tavaliselt juuni lõpust novembri alguseni) on peamised tegevused suusatamine, mäesuusatamine (mitmel pool on võimalik kasutada suusatõstukeid) ja lumelauasõit. Lisaks saab tegeleda ka kalapüügiga, jahipidamisega, ratsutamisega, parvetamisega. Soovi korral on võimalik võtta ka tuur, mille käigus külastatakse paiku, kus on filmitud „Sõrmuste isanda“ filmi võtted.
New Zealand's Tongariro Crossing, the Emerald Lakes. Autor: Suegardner
Rahvuspark nagu kogu Uus-Meremaa asub parasvöötmes. Peamiselt puhuvad seal läänekaarte tuuled. Piirkonnas sajab peaaegu iga päev. Tänu mägisele maastikule on sademete hulk rahvuspargi eri osades aga väga erinev. Mõnel pool idapoolsetel aladel on aastane sademete hulk 1000 mm, samas kui lääne pool võib sademete hulk küündida 2200 mm aastas ja mõnel pool mägedes võib see ületada isegi 4800 mm aastas. Temperatuurierinevused eri piirkondade vahel on suured ning ka päeva jooksul võivad temperatuurikõikumised olla ulatuslikud. Aastakeskmine temperatuur ca 600 m kõrgusel merepinnast on 13 °C. Suvel on maksimaalsed temperatuurid 25 °C lähedal ja talvel on minimaalsed temperatuurid -10 °C lähedal. Kõrgemal mägedes võib temperatuur langeda nullist alla poole kõikidel päevadel aastas.
Kui olete Uus-Meremaal asuvat Tongariro rahvusparki külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
