Ulmi kalurite kvartal – Lõuna-Saksamaa Veneetsia

2013.01.07 14:43 - ReisiGuru.ee

Kuulus Veneetsia sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul on turistide üheks meelispaigaks omapärase saartel paiknemise ja hoonete vahel laiuvate veteväljade tõttu. Veneetsiaga sarnaseid veekogu ääres laiuvaid asulaid või linnaosasid on aga ka mitmel pool mujal maailmas. Üheks maalilisemaks nendest võib pidada Saksamaa lõunaosas Baden-Württembergi liidumaal paikneva Ulmi linna kalurite kvartalit (saksa keeles Fischerviertel).

Ulmi kalurite kvartal asub Blau jõe ääres. 14,5 km pikkune Blau on Doonau vasempoolne lisajõgi, mis Doonausse voolab just Ulmi linnas. Ulmi kalurite kvartalis on hoonete vahel Blau jõe kaks haru ning mitmed väiksemad kanalid. Üle jõe ja kanalite ehitatud kaarjad sillad võimaldavad kalurite kvartali hoonete vahel liikuda paadiga ja teiste väiksemate veeliikumisvahenditega. Piirkonna mitmetel hoonetel on mitu sissepääsu – üks nn kuiv sissepääs ja teine sissepääs Blau jõe äärest.

Kalurite kvartali ajalooliste hoonete ansamblis on hulgaliselt mitmekülgseid vaatamisväärsusi. Muuhulgas paiknevad seal mitmed 15., 16. ja 17. sajandil ehitatud hooned. Omaette vaatamisväärsused on aga ka piirkonna maalilise arhitektuuriga sillad.

Kalurite kvartali hoonetest tuntuim on ilmselt Viltune maja (saksa keeles Schiefes Haus). See sõna otseses mõttes viltu vajunud hoone on ehitatud 15. sajandil. Kaasajal asub hoones hotell, mida vahel peetakse maailma üheks kõige viltusemaks hotelliks. Hotelli külastajatel pole oma turvalisuse pärast siiski vaja muretseda, sest hoonet on viimastel aastatel piisavalt toestatud nii, et ta rohkem viltu ei vajuks ega inimestele ohtlikuks ei muutuks.

Kalurite kvartali teine kuulus hoone on Vana rahapaja maja (saksa keeles Alte Münz). See 16. sajandil ehitatud hoone asub Blau jõe kahe haru vahel. Kuni 1624. aastani vermiti selles hoones münte. Kunagi oli käibel isegi ütlus, mille kohaselt maailma valitsesid Veneetsia võim, Augsburgi toredus, Strasbourg’i suurtükivägi, Nürmbergi mõistus ja Ulmi raha. Peale rahapajana tegutsemise lõppu kasutati hoonet kuni 20. sajandi alguseni vesiveskina. Hoone lõunaküljel on veel praegugi alles vesiveski oluline komponent, vesiratas. Renessansi stiilis viilkatusega ülakorruse sai endine rahapaja hoone 1620–1621.a. Laiemalt tuntud hooned kalurite kvartalis on ka endine kohtumaja, endine gildimaja, „Ilus maja“, võõrastemaja „Forell“ jne.

Ulm asub Baden-Württembergi liidumaa idaosas Baieri liidumaa piiri ääres. Ulmi linnas on ca 124 tuhat elanikku. Ulmi kõige tuntumaks hooneks on Ulmi toomkirik (saksa keeles Ulm Münster), mis on maailma kõige kõrgema torniga kirik. Tornitipp asub nüüdisajal maapinnast 161,53 m kõrgusel (võrdluseks Tallinnas asuva Oleviste kiriku torni kõrgus oli kunagi 158,4 m ja on kaasajal 123 m).

Ulmi toomkirikus 143 m kõrgusel maapinnast paikneb vaateala, mis pakub lummavat panoraamset vaadet kogu Ulmi linnale ja linna lähiümbrusele. Algselt oli Ulmi toomkirik kavandatud lühemana, kuid hoone kõrgus kasvas soovi tõttu ületada Kölni katedraali kõrgust (157,4 m). Ulmi toomkirikut hakati ehitama 14. sajandil. Kiriku tänapäevane kõrgus saavutati 19. sajandi lõpus. Ulmi toomkiriku teeb huvitavaks ka asjaolu, et kirik on tuntud toomkirikuna, kuigi see ei ole kunagi olnud piiskopikirik. Toomkiriku nime on kirik saanud oma suursuguste mõõtmete tõttu. Ulmi toomkirik asub kalameeste kvartali vahetus läheduses – linnulennult on vahemaa kiriku ja Blau jõe vahel vähem kui 300 m.

Kui olete külastanud Ulmi linna kalurite kvartalit ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.