Soovid reisile? Võta meiega ühendust: +372 666 22 99 | reis@reisiguru.ee | Lossi 22 II korrus, Viljandi
PUHKUSEREIS   al. 1 049€ või 34 € / kuus

UUEAKS AASTAKS VIETNAMI! 28.12 väljumine vietnami Riiast

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 299€ või 10 € / kuus

Kiirusta! Alanud on kampaania - Pilvede eest peitu - vaid loetud päevad

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
RINGREIS   al. 1 850€ või 61 € / kuus

Hiina Kuldne kolmnurk

» Hiina Kuldse kolmnurga tipphetked: Peking, Xi'an, Shanghai.
Ringreisid.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 515€ või 17 € / kuus

Oktoobri soodsad pakkumised Rhodosele - üksikud kohad

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
PUHKUSEREIS   al. 499€ või 16 € / kuus

Oktoobri soodsad pakkumised Patrasse kreekas

ReisiGuru.ee
VAATA LÄHEMALT »
ReisiGuru

›› Avaleht Venemaa Kas teadsid, et maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub...

Kas teadsid, et maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub...


Venemaa (.ru)

2012.12.19 12:28
Autor: ReisiGuru.ee

Maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub Venemaale kuuluva Sahha (Jakuutia) Vabariigi edelaosas Mirnõi ulussis Mirnõi linna lähistel ja kannab nime „Mir“. Selle karjääri sügavus on 525 m ja läbimõõt maapinnal umbes 1,2 km. Viimastel kaevandamisaastatel kui karjääriga oli jõutud praeguse sügavuseni, tuli kalluritel karjääri põhjast maapinnani jõudmiseks sõita mööda karjääri külgedel asuvat spiraalset teed, mille pikkus oli enam kui 8 km. Karjäärist „Mir“ veel suurem karjäär asub USA-s Utah osariigis Salt Lake’i maakonnas – selle sügavus on 1,21 km ja läbimõõt maapinnal umbes 4 km.

Kas teadsid, et maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub...

The open pit diamond mine of Mirny in Yakutia. Its depth is 525 meter. Autor: Vladimir

Karjääris „Mir“ kaevandatakse kimberliiti. Viimane on enamasti sinaka, roheka või musta värvusega ultraaluselise koostisega soonkivim ja on põhiline loodusliku teemandi allikas. Teemandisisalduse tõttu on kimberliit suhteliselt laialt tuntud ning majanduslikult väga tähtis kivim. Karjääris „Mir“ alustati kimberliidi kaevandamisega 1957.a. Karjäär suleti 2001.a. Tegutsemisaja jooksul oli tegemist NSV Liidu suurima teemantide kaevandamise kohaga. Mitteametlikel andmetel veeti karjääri tegutsemisaja jooksul karjäärist välja umbes 350 miljonit kuupmeetrit pinnast. Kuna uurimused on näidanud, et teemante leidub piirkonnas kuni 1,2 km sügavusel maa sees, teostatakse kimberliidi kaevandamine piirkonnas edaspidi maa-aluses kaevanduses.

Kas teadsid, et maailma suuruselt teine karjäär, st maavara pealmaakaevandamise koht, asub...

Transport station in the mine. Autor: Vladimir

Karjääri ülemistes osades (kuni ca 340 m sügavuseni) oli teemantide sisaldus vägagi kõrge, ulatudes 4 karaadi ehk 0,8 grammini tonni kohta. Karjääri alumistes osades oli teemantide sisaldus umbes kaks korda väiksem. Karjäärist saadi parematel aastatel (1960ndatel) teemante keskmiselt 10 miljonit karaati (2000 kg) aastas. Sügavamal kaevandades ulatus aastane teemantide kogutoodang keskmiselt 400 kg-ni aastas. Suurim vääriskivi, mis karjäärist „Mir“ kunagi on saadud, on 1980.a. detsembris leitud teemant, mis kaalus 342,5 karaati ehk enam kui 68 grammi. See teemant oli ühtlasi NSV Liidus leitutest suurim ja sai avastamise ajal nimeks „NLKP 26. Kongress“. Teemant anti hoiule Moskvas Kremlis asuvasse vääriskivide fondi. Võrdluseks maailma suurim looduslik teemant on seni 1905.a. Lõuna-Aafrikast leitu, mille kaaluks oli 3106,75 karaati ehk 621,35 g ja mõõdud umbes 100x65x50 mm. Suurima teemandi nimeks on Cullinan. Väljapool Aafrikat leitud teemantidest suurim on seni ilmselt olnud Indias 1650.a. paiku leitu, mis kaalus umbes 767 karaati ja millele anti nimeks Suurmogul.




Karjäär „Mir“ ja Mirnõi linn asuvad jakuutide ajaloolisel asualal rasketes klimaatilistes tingimustes. Jaanuari keskmine temperatuur on seal madalam kui -30 °C ning juuli keskmine temperatuur on 16 °C lähedal. Sademeid on aastas 250–300 mm. Maapind on seal kandis külmunud enam kui seitse kuud aastas ja lund sajab peaaegu kaheksal kuul aastas. Mirnõi linn rajati spetsiaalselt teemantide kaevandamisega seotud tegevuste teenindamise tarbeks. Käesoleval ajal elab ca 15 km2 suuruse pindalaga Mirnõis (jakuudi keeles Mirnei) umbes 36 tuhat elanikku. Linn asub Ireljah’i (jakuudi keeles Iireleeh’i) jõe ääres umbes 1200 km kaugusel Sahha Vabariigi pealinnast Jakutskist (jakuudi keeles Dokuuskai).

Mirnõi uluss (165800 km2) on kuulus muuhulgas selle poolest, et NSV Liit korraldas seal korduvalt väidetavalt rahumeelseid tuumakatsetusi (näiteks seismoloogiliseks sondeerimiseks, nafta ammutamise intensiivistamiseks jne). 1974. a. oktoobris korraldati Mirnõi ulussis Udatðnõi linna lähistel (enam kui 400 km kaugusel Mirnõist) peaaegu 100 m sügavusel maa sees tuumakatsetus koguvõimsusega 1,7 kilotonni. 1978. a. augustis korraldati Aihhali asula lähedal (peaaegu 400 km kaugusel Mirnõist), peaaegu 580 m sügavusel maa sees tuumakatsetus võimsusega 19 kilotonni. 1976 – 1987 korraldati 5 tuumakatsetust Mirnõi linnast ca 120 km kaugusel.

Kui olete külastanud Mirnõi linna ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

arutelu






pakkumised antud riiki:


REISISTEENUSED:




Värsked reisisoovitused:





Soodsad lennud Tallinnast: