Fidþi – idüllilised rannad, korallriffid ja koobaltsinine ookean

Fidþi on saareriik Lõuna-Okeaanias Vaikse ookeani kagunurgas umbes 1800 km põhja pool Uus Meremaa Põhjasaarest, 16. ja 20. lõunalaiuse vahel. Ida-lääne-suunaliselt asuvad need saared 177. idapikkuse ja 178. läänepikkuse vahel. Selles vulkaanilises saarestikus on kaks suuremat saart (Viti Levu 10388 km2 ja Vanua Levu 5587 km2), enam kui 300 väiksemat saart ning veelgi enam pisisaarekesi.

Aerial view of Tavarua Island Resort, Fiji. Autor: Tavyland

Enam kui sada saart on inimeste poolt püsivalt asustatud. Kahe suurema saare vaheline kaugus on 64 km, kuid saarestiku äärmiste osade vaheline kaugus idast läände on enam kui 700 km ja põhjast lõunasse üle 1000 km. Peasaartest kaugeim asustatud saar on 450 km põhjapool asuv Rotuma (44 km2, 2000 elanikku), mis kultuuriliselt kuulub Polüneesiasse ja on Fidþi autonoomne osa.

Hammock on Kuata of the Yasawa Group. Autor: Isderion.

Mõlemad suuremad saared on mägise pinnamoega ning kummagi kõrgeimad punktid asuvad enam kui 1 km kõrgusel merepinnast. Suuremate saarte asustus on koondunud rannikule, sest sisemaal on kõrguste vahed liiga järsud. Peaaegu 2/3 Fidþi saartest on kaetud troopiliste metsadega.

Nausori Highlands on Viti Levu, Fiji. Autor: Mark Heard

Enamus külastajatest ootab siiski Fidþist enamat, kui lumivalgeid korallrandu, pilvitut taevast ning võimalust oma puhkus vertikaalasendis kokteiliklaasiga palmide all mööda saata...

A daytrip to Fijian Islands with the sailship Seaspray. Autor: Christian Haugen

Fidþi saared oma mitmekesisusega ei valmista neile pettumust - see sihtkoht on turistide meelispaigaks olnud väga pikka aega. Oma idülliliste randade, korallriffide ja koobaltsinise ookeaniga, pakub ta silmailu looduseimetlejatele ning niisama saarelt saarele reisivatele uudishimulikele. Samuti on Fidþi Vaikse ookeani parimaid sukeldumiskohti - veealune maailm on hingemattev ja sukelduskohad kergesti kättesaadavad. Fidþi rannajoone pikkus on 1129 km.

Reef with great diversity of coral species, Fiji.

Fidþi osaks olev Viti Levu saar on ainus piirkond maailmas, kus elab maailma suuremate putukate hulka kuuluv Fidþi suur pikasarveline põrnikas (Xixuthrus heros, keha võib kasvada 15 cm pikkuseks). Inimestele on too hävimisohus põrnikas täiesti ohutu. Suhtelise eraldatuse tõttu on Fidþi saartel palju endeemilisi eluvorme (sh 27 endeemilist linnuliiki).

Xixuthrus heros, Fiji longhorn beetle

Väga populaarne turismiatraktsioon on Fidþi suuruselt kolmandal saarel, Taveunil asuv Tagimaucia järv, mis asub 800 m sügavusel vulkaani kraatris. Järve piirkonnas kasvab roodleheliste sugukonda kuuluv haruldane tagimaucia lill. See oktoobrist detsembrini õitsev lill on ühtlasi Fidþi taimeembleem.

Huvipakkuvamatest paikadest võib veel välja tuua pealinnas Suva asuva Fidþi Muuseumi, mille tegevus sai alguse juba 20. sajandi alguses ning mille eksponaatide vanus ulatub 3000 aastani.
Samuti tasuks ära käia ühes Fidþi populaarseimas looduspargis “Garden of the Sleeping Giant in Nausori”, kus on palju vaadata nt üle 2000 erinevat tüüpi orhideesid.

Fidþil valitseb troopiline merekliima. Temperatuurid on aastaringselt üpris sarnased. Pealinnapiirkonnas on jaanuarist aprillini temperatuurid vahemikus 23°C – 30°C; maist oktoobrini vahemikus 20°C – 28°C. Ja novembris-detsembris vahemikus 22°C – 30°C. Merevee temperatuurid on aastaringselt vahemikus 24°C – 28°C.

Fijians. Autor: Alex Kehr

Vihmaperiood on novembrist aprillini ning tugevamad vihmasajud leiavad aset detsembrist märtsini. Pealinna piirkonnas on vihmaseid päevi kõige enam septembris, kuid vihmasajud on siis vähem tugevad kui järgmistel kuudel. Peamistel saartel sajab lauskmaal aastas 2000–3000 mm, kuid mägedes isegi kuni 6000 mm.

Parim aeg külastamiseks on talv (maist oktoobrini).

Kui olete külastanud Fidþit ning soovite veel midagi huvitavat välja tuua, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

Fidþi – idüllilised rannad, korallriffid ja koobaltsinine ookean

« LOE EDASI »