Kas teadsid, et maailma sügavaim jõgi asub...

Maailma sügavaim jõgi on Kongo jõgi (tuntud ka Sairi jõena). Tema maksimaalne sügavus on üle 220 meetri.

Kongo jõgi asub Aafrika läänepoolses keskosas. Ta voolab peamiselt Kongo nõos ja suubub Atlandi ookeani. Kongo jõe pikkus on umbes 4700 km. Sellega on ta maailmas pikkuselt kaheksas-üheksas (sõltuvalt sellest, mida pidada üheks jõeks) ja Aafrikas pikkuselt teine (Niiluse järel) jõgi.

Vooluhulgalt on Kongo jõgi maailmas Amazonase jõe järel teisel kohal ja valglalt Amazonase ja Rio de la Plata järel kolmandal kohal. Kongo jõe valgla (enam kui 4 miljoni km2 suurune) paikneb mitmete riikide territooriumil. Valdavalt asub Kongo jõe valgla Kongo DV alal, ülejäänud valglast asub Angola, Burundi, Gaboni, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo, Ruanda, Sambia ja Tansaania territooriumil. Osa Kongo jõe valglast jääb ekvaatorist põhja poole, kuid osa sellest lõuna poole. Sellest tulenevalt on jõgi aastaringselt veerohke. Erinevatel aastaaegadel on vihmaperiood valgla erinevatel osadel. Kongo jõgi ise voolab üle ekvaatori kahes kohas.

Kongo jõe erinevad osad on väga erineva iseloomuga – osades kohtades voolab ta rahulikult, kuid mõnedes kohades on jällegi väga kärestikuline. Jõe maksimaalne vooluhulk suudmes on 75 tuhat kuupmeetrit sekundis ja keskmine natuke enam kui 40 tuhat kuupmeetrit sekundis. Kongo nõos voolab jõgi pikalt madalate kallaste vahel, kuid on ka piirkondi, kus jõe kaldad on kõrged ja kaljused. Kongo jõesängis on suhteliselt palju saari. Jõel on ka mitmeid jugasid.

Kongo jõe ääres asub mitmeid suuri linnu, nt Kongo DV pealinn Kinshasa (9 miljonit elanikku), Kongo Vabariigi pealinn Brazzaville (miljon elanikku), Kongo DV suuremate linnade hulka kuuluvad Mbandaka (750 tuhat elanikku) ja Kisangani (700 tuhat elanikku). Enamus Kongo jõest on laevatatav, kuid joad teevad Atlandi ookeanist pääsu valdavale osale Kongo jõeni võimatuks. Seda enam toimub laevaliiklus jõesiseselt, eriti Kinshasa ja Kisangani vahelisel alal. Ka kaasajal on Kongo jõgi tähtis transpordikanal piirkonna jaoks, kus maanteid ja raudteid on väga vähe.

Kongo jõgi on Aafrika võimsaim. Arvatakse, et kui Kongo jõe võimsust hüdroelektrijaamades oskuslikult kasutada, võiks sellega katta ära kogu Sahara kõrbest lõuna poole jääva Aafrika praeguse elektrienergia vajaduse. Kongo jõel on käesoleval ajal üle 30 hüdroelektrijaama ja mitmed on ehitamisel lähiaastatel. Suurimad olemasolevatest elektrijaamadest on ca 200 km Kongo DV pealinnast, Kinshasast, edela pool asuvad Inga I ja Inga II, mille ühine maksimaalne tootmisvõimsus on 1775 MW. Tegelikkuses on elektritootmise maht jaamades aga oluliselt väiksem. Ka enamus teisi hüdroelektrijaamu, mis Kongo jõel asuvad, töötavad käesoleval ajal alavõimsusel.

Kongo jõe elustik on väga rikkalik. Seejuures elab seal palju endeemseid liike, keda mujal ei esine. Kalu teatakse Kongo jões elavat peaaegu 700-st liigist, kusjuures tõenäoliselt on paljud liigid seni veel avastamata. Neist endeemilisi liike on sadakond. Kõige enam elan Kongo jões kalu, kes kuuluvad karplaste, elevantkalade, kasskalade või kirevahvenlaste hulka. Muuhulgas elab Kongo jões suur tiigerkala, kes on lihasööja. Ta võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja kaaluda kuni 20 kg. Muuhulgas elab jões ka kirevahvenlaste hulka kuuluv Lamprologus lethops, kes on pime. Ta on kuni 10 cm pikkune ja võib elada ilmselt kuni 160 m. sügavuses vees. Kongo jões elab ka hulgaliselt erinevaid konni, kilpkonni ja kolme liiki krokodille (Niiluse krokodill, teravkoon-krokodill ja kääbuskrokodill). Looduskaitsjad kardavad, et juhul, kui Kongo jõele hatakase senisest hoogsamalt rajama hüdroelektrijaamu, võib jõe liigirikas elustik saada olulisel määral kahjustatud.

Kas teadsid, et maailma sügavaim jõgi asub...

« LOE EDASI »