Matmata - Tuneesia üks tähtsamaid turismipiirkondi

2015.01.09 11:39 - ReisiGuru.ee

Ligikaudu viie tuhande elanikuga Matmata asula sai maailmakuulsaks 1976. a. kui seal asuvat hotelli „Sidi Driss“ filmiti kui "Tähtede sõda: osa IV: Uus lootus" ("Star Wars Episode IV: A New Hope") Tatooine planeedil asuvat Luke Skywalkeri ning tema tädi ja onu kodu. Uuesti sattus Matmata asula Tähtede sõja filmi 2002. a., mil seal filmiti filmi teise osa – „Kloonide rünnak" (Episode II: Attack of the Clones) tarbeks. Hiljem on Matmata olnud üheks tegevuspaigaks kuulsates arvutimängudes „Call of Duty“ ja „Call of Duty 2“. Lisaks on kogu Tähtede sõja planeet Tatooine saanud oma nime Matmatast mitte väga kaugel paikneva Tuneesia linna Tataouine (berberi keeles Tittawin) järgi.

Matmata asub Tuneesia Idapoolses keskosas Qâbisi kubernerkonnas (vilajetis) Matmata ringkonnas, mitte kaugel Vahemere rannikust. Asula elanike valdava enamuse moodustavad berberid. Vaatamata oma väiksusele on Matmata Tuneesia tähtsamate turismipiirkondade hulgas. Enamus kohalikest elanikest teenib elatist turismist. Ja kuigi Tähtede sõja filmid on asula populaarsust kindlasti suurenenud, ei põhine Matmata populaarsus turistide seas siiski mitte seal filmitud filmidel, vaid hoopis kohalikul arhitektuuril ja kidural loodusel ning berberite poolt esitatavatel folkloorietendustel.

Nimelt elavad osa berberitest jätkuvalt traditsioonilistes pooleldi maaalustes „koopaelanike“ elamutes. Need elamud on rajatud maapinda suurte aukude ja koobaste kaevamise tulemusena. Selliste elamute päritolu on täpsemalt teadmata, kuid põlvest põlve edasi kantud juttudest võib järeldada, et need on Matmatas (ja tegelikult berberite asulal ka mitmel pool mujal tänapäeva Tuneesias ja Marokos) eksisteerinud juba väga pikka aega. Tõenäoliselt on neid ehitatud juba Vana-Rooma aegadest alates.

Maailm sai Matmata omapärastest elamutest teada alles 1967. a., mil 22 päeva kestnud ränk sadu osad elamud hävitas ja asulas elanud inimesed koduta jättis. Abi saamiseks pöördusid Matmata elanikud kohalike ametivõimude poole, kelle jaoks abi küsimine hõredasti asustatud alalt tuli suure üllatusena. Abi Matmata elanikele ka osutati, mis muuhulgas tähendas ka n.ö. tavaliste maapealsete ehitiste rajamist Matmatasse. Samas küllalt paljud kohalikud elanikud eelistasid siiski jääda elama oma traditsioonilistesse elamutesse ja elasid tavalistes elamutes vaid ajal, mil oma „koopaelamu“ korda tegid või uuesti rajasid. Kaasajal on Matmatas enam kui 600 „koopaelamut“.

Ammustel aegadel elasid Matmata elanikud üpris keerulistes tingimustes, sest piirkonna kuiv kliima ei võimaldanud eriti midagi kasvatada. Tuneesia oli tähtis oliivõli tootmise piirkond ja Matmata asula mehed töötasidki valdavalt oliivõli tootmises. Ainult, et need tootmiskohad ei asunud Matmatas, vaid paljude kilomeetrite kaugusel. Kevadeti läksid mehed kaugele tööle ja tulid tagasi alles sügisel kui oliividega seotud tööd läbi said. Seejuures nendele meestele ka maksti tavaliselt oliivõlis. Nii kujunes oliivõlist omamoodi raha, mida vahetati teiste kaupade vastu.

Matmatat külastades tuleb arvestada, et kaugeltki mitte kõik asula elanikud ei suhtu turistidesse hästi. Osa suhtuvad lausa vaenulikult ja on oma elamu taraga piiranud, vältimaks kutsumata külaliste saabumist. Osad käituvad küll sõbralikult, kuid on tegelikult huvitatud üksnes turistide käest raha saamisest. Seetõttu juhul kui mõni kohalik kutsub turisti enda elamusse, peaks kutsujale kindlasti jätma raha, ostes siis näiteks mõne pakutava meene (eeskätt käsitööeseme) või maksma kutsuja elamu ees või sees tehtud fotode eest.

Matmata puhul tuleb kindlasti ka arvestada, et seal valitseb kuiv troopiline kliima. Hommikuti kuni ca kella 9-ni on temperatuurid täiesti talutavad ka põhjamaalase jaoks ja seda ka suvekuudel, kuid keskpäevaks võivad temperatuurid tõusta juunist septembrini ka üle 40 °C.

Kui olete Tuneesias asuvat Matmata piirkonda külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.