Looduslik ujumisbassein - Giola laguun

2015.04.26 10:22 - ReisiGuru.ee

Giola on kaljusse uuristunud ümara kujuga looduslik merelaguun. Ta asub Kreekas, Traakia meres asuva Thásose (pindala 379 km²) saare lõunaranniku vahetus naabruses. Laguunile lähim asula on väike Astrida küla, mis jääb laguunist linnulennult ca 1,5 km kaugusele lääne poole. Giola meenutab justkui mereveega täidetud keskmise suurusega basseini, mis on rajatud kaljusele saarele. Laguuni mõõtmed on üpris väikesed, olles põhjast lõunasse maksimaalselt peaaegu 15 m ja idast lääne maksimaalselt natuke enam kui 15 m. Giola laguuni ei ümbritse liivarand, vaid hoopis kivised kaljud, mis eriti lõunakaares tõusevad üpris järsult (laguuni vahetus naabruses kuni 8 m kõrgusele). Väiksusest ja kivisest ümbrusest hoolimata on Giola laguun oma ilu tõttu kuulus nii Kreekas kui ka rahvusvahelisel tasemel. Laguun on populaarne suplejate, vettehüppajate ja ka lihtsalt looduse ilu nautijate seas. Suplejate jaoks on oluline, et vesi laguunis on oluliselt soojem kui saare ranniku lähedal meres.

Astrida küla (ca 130 elanikku) ümbruses on lisaks kuulsale laguunile ka mitmeid teisi huviväärsusi. Külas endas on kaunid oliivisalud ja küla naabruses asuvad huvitavate vaadetega kuldsete liivadega rannad. Turistile mitmekülgselt huvipakkuv on tegelikult kogu Thásose saar. See on kogu Kreeka kõige põhjapoolsem (asub 40. põhjalaiusel) enam kui 1 km2 suurusega saar ning suuruselt 12. Kreekale kuuluv saar. Saar on üpris mägine – kõrgeim looduslik punkt (saare idaosas paiknev Ipsario mägi) asub merepinnast 1203 m kõrgusel. Saarel on suurel hulgal erineva raskusastmega mägimatkaradu ning mägedes paiknevad ka saare huvitavamad väikesed külad. Mandrist lahutab Thásost vähem kui 7 km laiune väin. Sama väina pidi toimub ka saare peamine laevaühendus mandriga – saare keskuse ja mandril asuva väikelinna Keramoti (ca 6 tuhat elanikku) vahel. Thásose rannajoon on suhteliselt liigendatud – saarel on suur hulk väikesi neemi ja poolsaari, kuid mitte ühtegi pikemat poolsaart või suuremat lahte.

Saarel elab kaasajal püsivalt peaaegu 13,8 tuhat inimest. Suuremad asulad on saare põhjarannikul paiknev keskus Limenas Thásou (ka lihtsalt Limenas, üle 3100 elaniku), edelarannikul asuv Limenaria (peaaegu 2500 elanikku), kirdeosas paiknev Potamia (üle 1200 elaniku), loodeosas asuv Prinos (peaaegu 1200 elanikku). Elanike põhisissetuleku tagab turism. Ka saare põllumajandus ja kalandus on järjest enam turismi teenistuses, sest saarelt saab väga häid oliive ja oliiviõli, aga ka mandleid, mett ja värsket kala.

Thásosel on hulk kauneid randu, kokku üle 20. Üheks tuntumaks nendest on saare keskusest teed mööda ca 6,2 km kaugusel kagus asuv valge liivaga Saliara. Väga populaarne on ka nn Paradiisirand, mis asub saare kaguosas, saare keskusest maanteed mööda ca 23,9 km kaugusel. Paradiisirannas on mitmeid erineva hinnatasemega huvitavaid söögikohti. Saare edelaosas Skala Marioni asula lõunaküljel on väike, kuid väga maaliline Atspase rand, mis asub kitsa lahe idaservas. Thásosel on võimalik üürida väga erineva suurusega jahte (alates väikestest kuni 40 kohaliseni) nii koos meeskonnaga kui ka ilma. Seal on võimalik rentida ka erinevaid paate, jetisid, sukeldumisvarustust, sõiduautosid, jalgrattaid jne.

Arhitektuurilistest ja kultuurilistest huviväärsustest on huvitav saare lõunarannikul asuv Peaingel Miikaeli Klooster. See 18. sajandil rajatu on saare suurim ja tuntuim klooster. Kuna nunnaklooster on rajatud kõrge kalju servale, avanevad sealt kaunid vaated Traakia merele. Kloostri kodukorra kohaselt peavad külastajad olema sündsalt riides (meestelt nõutakse pikki pükse, naistelt pikki seelikuid ja kaetud õlgu).

Kui olete Kreekas asuvat Giola laguuni külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.