Masuuria järvedelava – Eestile lähedane turismipärl aktiivse puhkuse harrastajatele
2014.06.24 11:09 - ReisiGuru.ee
Masuuria kõrgustik ehk Masuuria järvedelava (poola keeles Pojezierze Mazurskie) on maastikurajoon Poola kirdeosas. Seal paikneb üle 2000, mõnedel andmetel isegi üle 2500 järve. Nende järvede kogupindala on ligikaudu 1450 km2. Wisùa jõe alamjooksult Poola-Leedu piirini ulatuva Masuuria järvedelava kogupindala on umbes 52 000 km². Halduslikult asub see väga valdavalt Warmia-Masuuria vojevoodkonnas ning vähesel määral ka Masoovia ja Podlaasia vojevoodkonnas.
http://masurianlakedistrict.com/
Masuuria järvedelava lõunapoolses keskosas asub muuhulgas Poola suurim järv Úniardwy, pindalaga 113,8 km2 ja maksimaalse sügavusega 23 m. Selles järves paikneb 8 väikest saart. Piirkonna suuremate järvede hulka kuuluvad ka Úniardwy lähedal põhja pool asuv Mamry (Poola suuruselt teine järv, koosneb tegelikult kuuest omavahel ühenduses olevast järvest, kogupindala 104 km2, kuni 44 m sügav, 33 saart) ning Úniardwy ja Mamry vahel asuv Niegocin (26,04 km2, kuni 39,7 m sügav, 2 saart). Väga valdav osa Masuuria järvedelava järvedest on aga pindalalt väiksemad kui 10 km2.
http://masurianlakedistrict.com/
Masuuria järvedelava paljud järved on omavahel ühendatud jõgede ja kanalite kaudu, moodustades niiviisi ulatusliku siseveeteede võrgustiku. 50,4 km pikkuse ja kuni 2,5 m sügavuse Masuuria kanali ning Ùyna- (Lava-) ja Pregolja jõgede kaudu on järvedelava veeteed ühendatud ka Läänemerega. Järvede vahel on palju erineva suurusega ja kõrgusega künkaid. Viimastest kõrgemad ulatuvad merepinnast enam kui 300 m kõrgusele (Mamry järvest ca 25 km kaugusel ida pool asuv Szeska mägi nt 309 meetrini).
Kogu Masuuria järvedelava, mis on Ida-Euroopa üks tuntumaid järvedepiirkondi, on kaasajal aktiivne turismipiirkond. Ala on väga populaarne nii purjetajate, paadimatkajate, kanuumatkajate, jääpurjetajate, lohesurfajate, sukeldujate, kalastajate, jalgrattamatkajate, jalgsimatkajate, suplejate kui ka lihtsalt looduse ilu nautijate hulgas. Piirkonnas on ka rohkelt erineva köögiga toitlustuskohti.
http://masurianlakedistrict.com/
Muuhulgas on järvedelaval kujundatud mitmeid paadimatka marsruute. Tuntumad neist kulgevad Niegocini järve ääres asuvast Giýycko linnast (30 tuhat elanikku) põhja poole Mamry järve kaldal asuva Wægorzewo linnani (11 tuhat elanikku) ja lõuna poole Nidzkie järve ääres asuva Ruciane-Nida linnani (peaaegu 5 tuhat elanikku) ning Mikolajskie järve ääres asuvast Mikoùajki linnast (4 tuhat elanikku) kagu poole Roú’i järve lähedal asuva Pisz’i linnani (19 tuhat elanikku) ja põhja poole Rynskie ja Oùówi järvede ääres asuva Ryni linnani (3 tuhat elanikku). Süstamatkajate seas on kõige populaarsem aga suhteliselt aeglasevooluline 99 km pikkune Krutynia jõgi, mis oma teekonnal Beldany järvest Pisa jõeni läbib mitmeid väikeseid järvi. Kohalikud nimetavad Krutynia jõge kõige kaunimaks süstamatka veeteeks Euroopas.
Piirkonna üks tähtsamatest transpordisõlmedest on väikese, kuid sügava Eùki järve (3,82 km2, kuni 58,2 m sügav) kaldal asuv ca 59 tuhande elanikuga linn Eùk, mis on ka Eùki maakonna keskus. Suurim linn järvedelaval on aga ca 175 tuhande elanikuga Olsztyn, mille 88,3 km2 suurusel alal paikneb koguni 13 järve. Turistide seas on järvedelava linnadest populaarsemad Giýycko, Mikoùajki, Wægorzewo, Ryn, Pisz ja Iùawa (32 tuhat elanikku). Suurematest linnadest on Masuuria järvedelavale suhteliselt lähedal kagu pool paiknev Poola linn Biaùystok (linnulennult ca 70 km kaugusel, 295 tuhat elanikku), lõuna pool paiknev Poola pealinn Varssavi (linnulennult ca 100 km kaugusel, 1,7 miljonit elanikku, eeslinnadega 3,3 miljonit elanikku) ja kirde pool paiknev Leedu linn Kaunas (linnulennult ca 120 km kaugusel, 307 tuhat elanikku).
Kui olete Poolas asuvat Masuuria järvede ala külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
