Kas teadsid, et maailma suurim jääkoobas …

… asub Euroopas, täpsemalt Austria keskosas Salzburgi liidumaal Werfeni asula (3 tuhat elanikku) lähedal ja kannab nime Eisriesenwelt (saksa keeles „jäähiiglaste maailm“). Tegemist on loodusliku karstikoopaga, mis paikneb Alpide mäestiku idaosas Tenneni mägedes lubjakivis.

Koopa pikkus on enam kui 42 km ja keskmine kõrgus merepinnast 1656 m. Koopal on ainult üks sissepääs. Külastajatele on koobas avatud kuni 1 km pikkuselt. See esimene kilomeeter on ka ainus osa Eisriesenwelti koopast, kus koopa seinad, põrand ja lagi on sisuliselt aastaringselt põhiosas kaetud jääga. Esmakordselt avati Eisriesenwelt külastajatele 1920. a. Viimastel aastatel on maailma suurimat jääkoobast külastanud aastas kuni 200 tuhat turisti.

Tenneni mägedes on Salzburgi Alpide suurim karstiplatoo ja Eisriesenwelt asub selle platoo serval. Eisriesenwelt on moodustunud Salzachi jõe (Inni suurim lisajõgi) mäge õõnestava tegevuse tulemusena. Koopas asuv jää on aga moodustunud lume sulamisel tekkinud vee talvise külmumise tulemusena.

Eisriesenwelt. Autor: www.eisriesenwelt.at

Esimene teaduslik ekspeditsioon Eisriesenwelti jääkoopasse tehti teadaolevalt alles 1879, mil üks loodusuurija uuris koopasuust kuni umbes kahesaja meetri kaugusele jäävaid alasid. Kaasajal on Eisriesenwelt külastajatele avatud igal aastal 1. maist kuni 26. oktoobrini. Juulis ja augustis on lahtioleku aeg 09.00.–16.30.; mais, juunis, septembris ja oktoobris aga 09.00.–15.30. Arvestades, et temperatuurid jääkoopas on üldjuhul nullist madalamal, on koopa külastajatel soe riietus väga soovitatav. Jääkoopas olles ei ole lubatud pildistamine.

Tuuril jääkoopas liigutakse läbi mitmete erineva suurusega „ruumide“. Esimeseks selliseks on Posselti saal, kus muuhulgas asub stalagmiit (koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi), mida nimetatakse Posselti sambaks. Selle läheduses võib koopa seinal näha tuhakarva risti, mis märgib kõige kaugemat kohta, kuhu koopa esimene teaduslik uurija Anton Posselt kunagi koopas liikudes välja jõudis. Edasi liikudes on näha kogu jääkoopa kõrgeim jäämassiiv kõrgusega ca 25 m. Veelgi edasi liikudes jõutakse muuhulgas koopa ühte suuremasse ruumi – Alexander von Mörki Katedraali. Tuuri viimane peatus tehakse nn Jääpalees, mis paikneb koopasuust ca 1 km kaugusel ja ca 400 m sügavusel maa all.

Edasi-tagasi tuur Eisriesenwelti jääkoopas kestab umbes 1 tund ja 15 minutit. Koopa külastamine maksab 2014. a. täiskasvanule 22, üliõpilasele, pensionärile ja puuetega isiku saatjale 20, noorukile (15–18 aastat) 16 ja lapsele (5–14 aastat) 12 eurot. Perepilet 2 täiskasvanule ja 2 lapsele maksab 62 eurot.

Eisriesenwelti jääkoopa lähiümbrus on väga maalilise ja vaheldusrikka loodusega. Koopasuust linnulennult ca 4,5 km kaugusel idas paikneb 2360 m kõrgune Streitmandli mäetipp, ca 4,5 km kaugusel kirdes 2315 m kõrgune Wieselsteini mäetipp ja ca 9,5 km kaugusel idas Fritzerkogeli mäetipp. Eisriesenweltist linnulennult ca 13,5 km kaugusel edelas asub merepinnast 2941 m kõrgusel paiknev Hochkönigi mäetipp (suhteline kõrgus 2181 m, mis on Alpides kõrguselt kuuendal kohal). Austria kõrgeim mäetipp, merepinnast 3797 m kõrgune Grossglockner asub Eisriesenweltist linnulennult ca 60 kaugusel edelas. Koopale lähim suurem linn on linnulennult ca 30 km kaugusel põhjapool asuv Salzburg (145 tuhat elanikku, Salzburgi liidumaa pealinn).

Kui olete Austrias asuvat Eisriesenwelt'i jääkoobast külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

Kaart Arutelu Küsi pakkumist Veel reisisoovitusi