Puerto Princesa – maailma pikkuselt teine maa-alune jõgi

2014.01.24 08:43 - ReisiGuru.ee

Puerto Princesa maa-alune jõgi asub Filipiinide lääneosas Palawani saarel Puerto Princesa maa-aluse jõe rahvuspargi territooriumil. 57,53 km2 suurune rahvuspark kuulub alates 1999. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Rahvuspargi territooriumil laiuvad metsad kuuluvad Ida-Aasia tähtsamate metsade hulka.

Puerto Princesa jõgi voolab Palawani saare looderanniku lähedal. Maa-aluse jõe piirkonnas on ulatuslik lubjakivi karstiala koos mitmete huvitavate karstilehtritega. Sealne imeliselt kaunis maa-alune koobastik on enam kui 24 km pikk ja maa-aluse jõe pikkus on enam kui 8 km. Pikkuse poolest peetakse sealset maa-alust jõge maailmas teisel kohal olevaks. Teadaolevalt veelgi pikem on üksnes Mehhikos Yucatani poolsaarel asuv maa-alune jõgi, mis avastati 2007. a.

Puerto Princesa maa-alune jõgi suubub seejuures otse Lõuna-Hiina merre, kusjuures 4,5 pikkuselt on jõel koobastikus võimalik liikuda paatidega. Viimane fakt teeb jõe turistide jaoks eriti huvipakkuvaks. Kuna kogu maa-aluse jõe ala on praeguseni väga heas seisukorras, korraldavad kohalikud turismifirmad jõel mitmesuguseid eri pikkusega paadimatku. Koobastiku kaitsevajaduse tõttu lubatakse üldjuhul maa-alusele jõele päevas kuni 600 külastajat. Lisaks maa-aluse jõe külastamisele on rahvuspargi alal turistidel võimalik osa võtta ka lindude vaatlemisest, mägijalgrattasõidust, matkadest piirkonna metsadesse jne.

Alamjooksul on Puerto Princesa maa-alune jõgi riimveeline ja mõjutatud tugevasti ookeani tõusudest ja mõõnadest. Koobastikus, kus jõgi voolab, on mitmeid suuri ja väga kauneid koopasaale. Suurimad neist on kuni 120 m laiad ja kuni 60 m kõrged. Koobastikus leidub mitmel pool väga huvitavat stalaktiiti ehk koopa laes rippuvat tilkekivi, mis on tekkinud karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. Koobastiku põrandal võib aga mitmel pool näha sambaga sarnanevat moodustist stalagmiiti, mis on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi.

Puerto Princesa maa-aluse jõe rahvuspargi alal on väga rikkalik taimestik. Umbes 2/3 alast on kaetud metsaga. Muuhulgas leidub seal kaheksat eri tüüpi metsasid, nt mäestikumetsi, soometsi, troopilisi vihmametsi, mangroovisalusid jne. Erinevaid puude liike on piirkonnas loendatud peaaegu 300; suur osa neist kaksiktiibviljaliste sugukonnast. Huvitavamatest puuliikidest võib märkida paapua paldaopuud, merbaud, orgasmi-pagoodipuud, kiu-ilulehikut, filipiinide kauripuud.

Rahvuspargi alal on loendatud enam kui 160 liigist, sh 15 endeemilisest liigist, linde. Nimetamisväärsemad neist on filipiini kakaduud, sinikukal-konkpapagoid, suurmainad, palavani sarvlinnud. Imetajaid elutseb rahvuspargi alal peaaegu 30 liigist. Küllalt sageli võib kohata piirkonna ainsat primaati, kelleks on pikasabaline makaak. Teistest sealsetest imetajatest väärivad märkimist habesead, Palawani okassead, binturongid. Piirkonnas elutseb 19 liiku roomajaid, kellest 8 liigi on endeemilised. Teiste seas elutsevad seal võrkpüütonid ja vöötvaraanid. Kahepaikseid elab piirkonnas kümnest liigist. Neist kõige arvukamalt on esindatud Filipiinide metsakonnad. Märkimisväärsed on seal ka koobastes elavad 9 liigist nahkhiired ja viburämblikulised. Mererannikul võib aga kohata merekilpkonni.

Puerto Princesa maa-alust jõge ja sealset rahvusparki tervikuna on kõige parem külastada, lennates esmalt Filipiinide pealinna Manilasse ja sealt edasi kohaliku lennufirmaga Palawani saare keskusesse Puerto Princesasse (enam kui 220 tuhat elanikku). Manila asub Puerto Princesa linnast linnulennult umbes 550 km kaugusel. Rahvuspargist asub Palawani saare keskus linnulennult aga umbes 20 km kaugusel.

Kui olete Filipiinidel asuvat Puerto Princesa maa-alust jõge külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.