Kas teadsid, mille järgi on Mehhiko oma nime saanud?

2012.06.19 10:09 - ReisiGuru.ee

Mehhiko riik ja selle pealinn Mexico on oma nime saanud indiaanirahva nahuade etnilise rühma meksikate ehk asteekide kunagise riigi pealinna Mexico (Mçxihco) Tenochtitlan järgi.

Nahuad (lähedaste sugulusrahvaste ühisnimetaja, eesti keelne hääldus „nauad“) on kaasajal Mehhiko kõige rohkemaarvulisem indiaanirahvas. Neid on kokku umbes 2,5 miljonit ja ca 1 miljon neist kõneleb oma esivanemate keelt, mida nimetatakse nahuatli keeleks. Mehhiko koguelanikkonnast (ca 113 M) moodustavad nad siiski tühise osa. Nahuad elavad kaasajal kõikjal Mehhikos, kuid kõige enam riigi lõunapoolses keskosas.

Meksikad (mexicas) olid kunagise asteekide impeeriumi keskne rahvas. Kui hispaanlased 1521.a. Mexico Tenochtitlan’i vallutasid, hävitasid nad selle peaaegu täielikult. Seejärel ehitati linn üles juba hispaanlaste soovide kohaselt ja sellest sai hispaanlaste valduse Uus-Hispaania keskus. Kohanimesse jätsid hispaanlased sõna „Mexico“ alles. Hiljem kandus Mexico nimi linnalt edasi Uus-Hispaania ühele provintsile – sellele, kus asus Mexico linn. Veelgi hiljem kandus nimi edasi aga kogu Mehhiko riigile. 1824.a. sai Mehhiko ametlikuks nimeks Estados Unidos Mexicanos ehk Mehhiko Ühendriigid.

Nahuad ise arvatakse pärit olevat praeguse USA ja Mehhiko piirialadelt asuvast kõrbepiirkonnast. Oma hilisemale peamisele asualale Kesk-Mehhikos rändasid nad mitmete lainetena umbes 1500-1600 aastat tagasi. 7. sajandil muutusid nad Kesk-Mehhikos domineerivaks rahvaks. Mitmed sealsed vanad kõrgkultuurid, näiteks tolteekide ja asteekide oma, on seotud nahuadega, sest tolteegid ja asteegid olid etniliselt nahuad. Tolteegid saavutasid oma võimsuse umbes 1000 aastat tagasi. Siis kuulus tolteekide valitsuse alla suur osa praegusest Kesk-Mehhikost. Hilisem Asteegi impeerium ulatus 14. sajandi lõpul ja 15. sajandil tänapäeva Kesk-Mehhiko lõunaosas Atlandi ookeani äärest Vaikse ookeani äärde. Ta ei olnud pindalalt siiski väga suur – hiilgeaegadel kõigest ca 220 tuh km2.

Asteekide kõrge arengutase põhines suuresti oskuslikul põllumajandusel. Nad kasutasid põllumajanduse tarbeks kõiki vähegi võimalikke alasid, rajasid järvele kunstlikke saari ja ehitasid ka ulatusliku niisutussüsteemi. Liigniisketes kohtades tegeleti aga maa kuivendamisega. Asteegid olid üpris sõjakas rahvas. Nad tegelesid pidevalt nõrgemate naaberrahvaste maa-alade vallutamisega ja vallutatud aladel elanud inimeste orjastamisega. Asteekide pealinn asus ca 13 km2 suurusel järvesaarel, mis oli järveäärsete aladega ühendatud mitme teetammiga. Pealinnas oli uhkeid losse ja suuri templeid, aga nt ka käsitööliste lihtsaid elamuid. Parematel aegadel elas linnas võib-olla isegi enam kui 200 tuhat inimest.

Nahuate alad vallutati hispaanlaste poolt ära 4 aastaga, 1519-1523. Seejärel loodi piirkonnas Hispaania võimu alune Uus-Hispaania koloonia. Erinevalt piirkonna teistest põlisrahvastest jäeti nahuadele esialgu alles teatav iseseisvus ning nahuade ülikutele säilitati ka mõned privileegid. Üsna algul hakkasid hispaanlastest vallutajatega koos tulnud kristlikud misjonärid nahuaid kristlasteks pöörama. Selle jaoks püüti takistada kohalike traditsiooniliste usukombetalituste pidamist, aga kasutati ka ähvardusi ja jõudu. Koos kristlasteks muutmisega anti nahuadele ka hispaaniapärased nimed. Õpihimulised nahuad võtsid kiiresti omaks ladina tähestiku ja hakkasid seda kasutama kui enda oma. Juba kõigest 20 aastat peale hispaanlaste sissetungi kirjutasid targemad nahuad omakeelseid tekste ladina tähestikus! Hispaania kolonistid kuulutasid 1570.a. nahuatli keele aga üheks kohalikuks ametikeeleks. 17 sajandi lõpus nahuatli keele kasutamine aga keelustati.

Kui olete Mehhikot külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.