Retk Amazonase jõel
2013.07.08 12:00 - ReisiGuru.ee
Lõuna-Ameerikas Brasiilias, Peruus ja Colombias voolav Amazonas on maailma veerohkeim jõgi. Tema pikkus on erineva arvestuse kohaselt 6259–6712 (või isegi üle 7000) km. Laiemates kohtades Atlandi ookeani äärsel suudmealal on Amazonas vihmaperioodil keskmiselt 50 km ja mõnel pool isegi enam kui 100 km lai. Sügavust on Amazonasel kohati enam kui 100 m. Peaaegu 1700 km pikkuselt on Amazonas laevatatav ookeanilaevadele. Väiksemate veealuste jaoks on ta laevatatav aga ca 4300 km ulatuses.
Amazonas toitub vihmaveest ja on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 tuhat m³/s ja vihmaperioodil isegi 300 tuhat m³/s. See moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast. Amazonase valgla on maailma suurim, olles ca 7 miljonit km2. Valgla teevad suureks tohutu hulk Amazonase lisajõgesid. Neist 18 on pikemad kui 1000 km. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteede pikkus enam kui 40 tuhat km! Kuival perioodil on Amasoonias vee all ca 110 tuhat km², kuid vihmaperioodil ca 350 tuhat km², sest vihmaperioodil tõuseb veetase kohati enam kui 9 m võrra.
Üle Amazonase ei ole praegusel ajal teadaolevalt mitte ühtegi silda. Alamjooksul on Amazonas osaliselt nii lai, et silla ehitamine pole võimalik. Alamjooksul läbi hõredalt asustatud vihmametsa ja ülemjooksul kõrgmägedes on aga jõe kaldal vähe asustatud punkte ning silla järele suurt vajadust ei ole. Esimene sild Amazonase jõe lähedale ehitati Rio Negro jõele Manaus’i (1,9 miljonit elanikku) ja Iranduba (42 tuhat elanikku) linnade vahele 2010. a. See sild asub kümnekonna km kaugusele Rio Negro suubumiskohast Amazonasesse.
Amazonase jõe retkeks on võimalik valida väga erinevaid kohti. Jõe alamjooksul toimuvad retked peamiselt laevadega, ülemjooksul väiksemate veealustega, sageli mootoriga varustatud kanuudega. Seejuures tuleb arvestada, et ülemjooksul voolab Amazonas osaliselt kõrgmägedes – jõe alguse ja lõpu kõrguste vahe on enam kui 5 km.
Amazonas on vaatamata suhtelisele eraldatusele muutumas järjest populaarsemaks turismisihtpunktiks, kuigi maailma turismi tippkohtadega võrreldes on külastajate arv veel väike. Turistidele korraldatakse siiski üpris suurel hulgal erineva mugavus- ja hinnatasemega laeva-, paadi- ja kanuuretki Amazonase jõel, selle lisajõgedel ning jalgsimatku jõeäärsetele aladele.
Amazonas, Brasil. Autor: Andre Deak
Sealsete retkede peamisteks huviväärsusteks on Amazonase jõgi ja selle lisajõed, vihmamets ja piirkonnas elavad väikesearvulised indiaanirahvad. Seejuures tuleb arvestada, et tõelise, metsiku ürglooduse, aga ka põlistest kommetest lugu pidavate indiaanlaste kohtamiseks tuleb liikuda jõeäärsetest suurematest asulatest võimalikult kaugele.
Harbor in Leticia to start your visit to the Amazon river in Colombia. Autor: Pedro Szekely
Amazonase jõgi on looduse elustiku ja ilu poolest väga rikkalik – ainuüksi kalu on seal ca 2 tuhat liiki, sh suuremate mageveekalade hulka kuuluv, enam kui 2,5 m pikkuseks kasvada võiv arapaima, enam kui 30 liigist piraajasid jne. Jões elab ka nt sini-nokisdelfiin (tucuxi), amazonase lamantiin, hallikasroosa varjundiga amazonase jõedelfiin jne. Amazonase troopiline vihmamets on silmipimestavalt kirju ja ilus. Tegemist on maailma kõige suurema loodusliku mitmekesisusega alaga. Piirkonnas esineb ca 2,5 miljonit liiki putukaid, enam kui 40 tuhandest liigist taimi (sh paljudest liikidest metsikud orhideed), peaaegu 1300 liiki linde, enam kui 400 liiki imetajaid (sh rahvusvahelises punases raamatus olev hiidsaarmas), enam kui 400 liiki kahepaikseid, peaaegu 400 liiki roomajaid. Paljusid liike on võimalik kohata juba suhteliselt lühikese matka jooksul. Meeles tuleb aga pidada, et piirkonnas elutseb ka mitmeid inimesele ohtlikke liike, näiteks puumasid, jaaguareid, mürginoole konnasid, musti kaimane, elektriangerjaid jne.
Omapärase elamuse saab Amazonase ja maailma suurima tumedaveelise jõe Rio Negro kokkupuutealalt. Nimelt on Amazonase veed heledad või punakad ja Rio Negro veed tumedad. Kokkupuuteala järgselt voolavad nad ca 6 km ulatuses kõrvuti, omavahel oluliselt segunemata. Mõnusam on seal liikuda tumedas vees, sest seal ei arene sääski.
Unión de los Ríos Negro y Upano, Morona Santiago, Ecuador. Autor: ImpManon
Amazonase jõgi asub valdavalt niiskes troopilises kliimas. Seal viibides tuleb arvestada, et kuigi valdavalt voolab jõgi aladel, kus osal aastast (enamast jaanuarist maini) sajab ja osal aastast on kuivem, pole seal siiski kõikjal kuiva- ja vihmaperioodi. Osa Amasooniast jääb ekvatoriaalsesse kliimasse ja seal sajab sisuliselt aastaringselt. Piirkonnas on alasid, kus ei ole paljude aastate vältel olnud mitte ainsat vihmata päeva! Lihtsam on oma retk ette võtta kuivema perioodiga alal juunist detsembrini. Samas on eluslooduse jälgimine huvitavam sajuperioodil, mil Amazonas hoogsalt üle ujutab.
Amazonase jõe retke planeerides tuleb end kindlasti vaktsineerida malaaria, hepatiidi, dengue palaviku ja kollapalaviku vastu. Vaktsineerimine peab toimuma mitu kuud enne reisi algust.
Kui olete Amazonase jõe retkel osalenud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
