Lysefjord

2013.03.19 15:11 - ReisiGuru.ee

Lysefjord on maaliline fjord Edela-Norras Rogalandi maakonnas Forsani vallas. Selle kitsa fjordi pikkus on 42 km. Fjordi ääristavad järsud mäed. Kõrgeimad neist küündivad merepinnast enam kui 1000 m kõrgusele. Lysefjordi piirkond on väga hõreda inimasutusega – fjordi ümbritsevas 842 km2 suuruses Fosani vallas elab ainult ca 1100 inimest. Samas on Lysefjord ja selle ümbrus väga populaarne turistide seas.

Lysefjordi äärsetest graniitkaljudest üks tuntumaid on Preikestolen (ka Prekestolen). See on Kjerag’i platoo osaks olev massiivne kalju, mis ulatub merepinnast 604 m kõrgusele. Kalju tipus on umbes 25 x 25 m suurune suhteliselt tasane ala, millest on viimastel aastatel saanud Norra üks populaarsemaid looduslikke turismiobjekte – aastas külastab seda paika peaaegu 200 tuhat inimest. Preikestolen’ile jõudmiseks tuleb lähimast sõidukite parklast ette võtta ca 3,8 km pikkune jalgsimatk. Selle ülimalt maalilises ümbruses kulgeva mägimatka edasi-tagasi kestuseks tuleb arvestada vähemalt 3 tundi, sest trassil on mitmeid aega nõudvaid lõike. Näiteks tuleb kohati ette võtta vägagi järske tõuse või langusi.

Teekonna alguspunkti kõrgus merepinnast on 270 m. Seega tuleb Preikestolen tippu jõudmiseks tõusta merepinnast veel enam kui 330 m. Kuna teekond üle mäenukkide ja orupõhjade kulgeb vahel allapoole ja vahel ülespoole, on teekonna jooksul läbitav kõrguste vahede kogusumma oluliselt suurem kui 330 m. Teekonda ei ole soovitav ette võtta talvel või varakevadel kui piirkond on lumine ja jäine ning rada võib olla väga libe. Preikestolen’ile matka parim aeg on vahemikus aprillist oktoobrini. Ka sel perioodil aitab matkale kaasa sobiv riietus – eriti olulised on head matkasaapad. Preikestolen’it on võimalik imetleda ka veepiirilt. Muuhulgas toimib piirkonnas aastaringselt praamiühendus fjordi idapoolses otsas paikneva Lysebotn’i ja fjordi läänepoolses otsas paikneva Forsandi küla vahel.

Teine kuulus mägi Lysefjordi ääres on Kjerag (ka Kiragg). Preikestolen asub Lysefjordi põhjapoolses servas, kuid Kjerag fjordi lõunapoolses servas. Kjerag on ka Preikestolen’ist rohkem ida pool ja lähemal piirkonna ühele suuremale asulale Lysebotn’ile. Kjeragi kõrgeim tipp ulatub merepinnast 1110 m kõrgusele. Kjerag on populaarne nii Norra enda mägimatkajate seas kui ka välisturistide hulgas. Lisaks lihtsamatele radadele on Kjerag’i tippu võimalik jõuda ka mitmeid keerukaid radu kasutades. Turistide seas ei ole kõige populaarsem aga mitte Kjeragi kõrgeim tipp, vaid hoopis selle põhjapoolne, merepinnast 894 m kõrgusele ulatuv tipp, mis asub Lysefjordi ääres.

Muuhulgas on turistide seas väga populaarne ka Kjeragil kaljulõhes asuv ca 5 m³ suurune rahn, mis kannab nime Kjeragbolten. Hulljulgemad käivad Kjeragbolteni otsas ja lasevad end seal ka pildistada. Rahnule saab minna ilma erivarustuseta. Samas tuleb arvestada, et rahnu all on 241 m kõrgune tühimik ning Lysefjordeni veepiirist asub rahn 735 m kõrgusel.

Kjerag on viimastel aastatel olnud ka väga populaarne B.A.S.E. hüpete (hüpped maaga ühenduses olevatelt objektidelt) paik. Alates aastast 1994 on seal sooritatud enam kui 30 tuhat B.A.S.E. hüpet. Ühest küljest on koht selliste hüpete jaoks looduslikult väga sobilik, kuid teisalt on Kjerag olnud nende loetud kohtade seas maailmas, kus B.A.S.E. hüpped ka ametlikult lubatud on.

Lihtsaim rada Kjeragi tippu jõudmiseks algab ¨ygardsst¸len’is paikneva külastuskeskuse juurest. Ühe otsa läbimiseks künklikul ja mitmete tõusudega maastikul tuleks arvestada vähemalt 2 tundi. Parim aeg Kjeragi külastamiseks on juuni teisest poolest septembrini. Mõistlik oleks vältida Kjeragi külastamist lumeperioodil.

Kui olete külastanud Norras asuvat Lysefjordi ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.