Monarhliblikate talvitumiseala Mehhikos

2013.02.25 22:11 - ReisiGuru.ee

Mehhiko lõunapoolses keskosas, ca 100 km kaugusel México linnast loodes asub omanäoline liblikate kaitseala – 563 km2 suurune Monarhliblikate Biosfääri Kaitseala, millest osa on avatud turistidele. Igal aastal oktoobrist märtsini talvitub seal enam kui 200 miljonit monarhliblikat (mõnedel andmetel võib Kesk-Mehhikos talvituda isegi miljard monarhliblika isendit). Seega on lähem kuu aega viimane aeg, mil sel kevadtalvel seda ala liblikate vaatlemise eesmärgil külastada. Monarhliblikate Biosfääri Kaitseala (hispaania keeles Santuario de la Mariposa Monarca) kuulub 2008. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Monarhliblikad (Danaus plexippus) kuuluvad koerlibliklaste sugukonda. Nad elavad eeskätt Kesk- ja Põhja-Ameerikas, kuid neid on leitud ka Indoneesias, Austraalias, Uus-Meremaal, Kanaari saartel, Assoori saartel jne jne ning vahel harva isegi Lääne-Euroopas. Monarhliblikad on tuntud oma pikkade, isegi kuni 4000 km pikkuste, rännete poolest (eeskätt Kanada ja Mehhiko vahel liikudes, talvitudes Mehhikos ja viibides suvel idapoolse USA põhjaosas ning idapoolse Kanada lõunaosas). Seejuures kestab ränne pikema aja kui on kevadel sündinud monarhliblikate tavaline vähem kui kahe kuu pikkune eluiga. Talvituvate monarhliblikate eluiga on aga märksa pikem ja aastane rändetsükkel läbitakse tavaliselt nelja põlvkonna jooksul. See, kuidas liblikad oskavad tagasi pöörduda kohta, kus teekonda alustasid nende esivanemad, on jätkuvalt lõplikult selgeks tegemata. Ühe teooria kohaselt kasutavad liblikad orienteerumiseks muuhulgas Maa magnetvälja abi.

Monarhliblikas on ilmselt Põhja-Ameerika tuntuim liblikas. Ta on üpris kergelt äratuntav oma oranž-mustade suurte tiibade tõttu – selle liblika tiibade siruulatus on 8,9–10,2 cm. Isased monarhliblikad on emastest mõnevõrra suuremad. Lindude ja loomade jaoks on monarhliblikad oma mürgisuse tõttu mittesöödavad. Inimestele, kes neid süüa ei proovi, ei kujuta nad aga mingit ohtu.

Kaitseala asub Mehhikot läbiva vulkaanilise vöö piirkonnas Michoacán’i ja México osariigi kokkupuutealal. Seal laiuvad valdavalt männi ja tamme mägised segametsad. Kaitseala eesmärk ei ole mitte üksnes liblikate kaitse, vaid kogu sealse ökosüsteemi kaitsmine. Lisaks monarhliblikatele elutseb kaitseala territooriumil ka mitmeid huvitavaid või ohustatud taime- ja loomaliike, nt püha nulg, mehhiko küpress, siidaskleepijas, ameerika kassikakk, ronk, kalkunkondor, valgesaba-pampahirv, tava-hallrebane jne.

Kesk-Mehhiko lõunapoolsel mägisel alal on monarhliblikatel talvitudes 14 suurt kolooniat. Neist kaheksa kolooniat jäävad kaitseala territooriumile, sh viis Michoacán’i osariigi territooriumile. Kokku on kaitsealal monarhliblikate kolooniate ala suurus peaaegu 5 hektarit ehk vähem kui 1% kogu kaitseala territooriumist. Kõik kaitseala monarhliblikate kolooniad on liblikate poolt väga tihedalt asustatud – ühe hektari kohta tuleb mõnes koloonias 10 miljonit isendit ja mõnes koloonias isegi enam kui 60 miljonit isendit.

Kaitseala liblikate kolooniatest 5 on avatud külastajatele – nendeks kolooniateks on Michoacán’i osariigi territooriumile jäävad Sierra Chincua (Angangueos) ja El Rosario (Ocampos) ning México osariigi territooriumile jäävad La Mesa, Piedra Herrada ja El Capulin. Külastajatele avatud liblikatekolooniatest suurim ja tähtsaim on El Rosarios asuv, kus liblikad elutsevad umbes 1500 puul, kattes puud tiheda liblikate „võrguga“. Liblikatekolooniate külastamine toimub giidi saatel.

Kui olete Mehhikos asuvat Monarhliblikate talvitumiseala külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.