Iguaçu joad
2013.02.21 09:11 - ReisiGuru.ee
Iguaçu joad on Iguaçu jõel asuvate jugade kompleks Lõuna-Ameerikas Argentina ja Brasiilia piiril 25. lõunalaiusel. Iguaçu jugasid peetakse sageli maailma kõige kaunimate jugade hulka kuuluvateks.
Iguazu Falls, in Misiones (Argentina). Autor: Martin St-Amant
Iguaçu joad koosnevad sõltuvalt veetasemest 150 kuni 275 joast kogupikkusega 2,7 km. Nimetatud jugade kõrgus on 60–82 m. Jugadest ca 80% jääb Argentina territooriumile (Misiones’i provintsi aladel) ja ca 20% Brasiilia territooriumile (Paraná osariiki). Samas on joad oma n.ö. näoga valdavalt Brasiilia poole ja seetõttu üldiselt Brasiiliast paremini vaadeldavad.
1320 km pikkune Iguaçu jõgi algab Brasiilias asuvast Serra do Mari mäestikust ning voolab Brasiilia mägismaal lääne poole, suubudes lõpuks Paraná jõkke (viimane on Lõuna-Ameerikas suuruselt teine jõgi Amazonase järel). Iguaçu jõe ja Paraná jõe kokkupuutekoht on ühtlasi Brasiilia, Argentina ja Paraguay piiride kokkupuutepunktiks. Iguaçu nimi pärineb ilmselt guaranii keelest ja tähendab „Suur vesi“. Iguaçu joad asuvad umbes 23 km kaugusel Iguaçu jõe suudmest.
Iguaçu jugade keskmine vee vooluhulk on 1756 m3/s. Selle näitaja alusel kuulub Iguaçu jugade kompleks maailma kõige veerohkemate jugade hulka. Senine mõõdetud rekordiline vooluhulk Iguaçu jugadel on olnud aga koguni 12800 m3/s. Ka nimetatud näitaja on maailma mastaabis üks suuremaid.
Iguaçu jugade tuntuim juga on 82 m kõrgune, 150 m laiune ja 700 m pikkune Saatana kurk. Selle joa juures on võimalik viibida punktis, kus vaatlejat ümbritseb juga 260° ulatuses! Saatana kurku on keerulisem vaadelda hommikul, sest siis tuleb vaadata otse päikesesse. Kõige parem on Saatana kurku vaadelda pärastlõunal, mil päike on tõusnud juba joa kohale. Teisalt on Iguaçu jugade süsteemi enamikke jugasid Brasiilia poolelt parem vaadata just hommikul, sest siis langeb valgus jugadele selja tagant ning see muudab valguse ja värvide mängu jugadel eriti kauniks.
Iguazu Falls from helicopter. Autor: chensiyuan
Iguaçu joad jaotuvad Argentinas asuva 550 km2 suuruse Iguazú rahvuspargi ja Brasiilias asuva 1700 km2 suuruse Iguaçu rahvuspargi vahel. Sisenemine nende parkide territooriumile on tasuline. Mõlemad rahvuspargid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Iguaçu juad on väga oluline turismiobjekt. Lisaks suurele ulatusele ja imekaunitele vaadetele muudab joa turistide jaoks atraktiivseks ka asjaolu, et jugadele pääseb lähedale nii jalgsi, autoga kui ka paadiga.
Iguaçu jugadele lähemad linnad on Brasiilias asuv Foz do Iguaçu (Iguaçu jõe põhjakaldal ning Paraná jõe idakaldal, üle 255 tuhande elaniku), Argentinas asuv Puerto Iguazú (Iguaçu jõe lõunakaldal ning Paraná jõe idakaldal, üle 82 tuhande elaniku) ning Paraguays asuv Ciudad del Este (Paraná jõe läänekaldal Iguaçu jõe suudme lähedal, üle 320 tuhande elaniku). Iguaçu jugade läheduses on kaks rahvusvahelist lennujaama – Argentiinas asuv Cataratas del Iguazú ja Brasiilias asuv Foz do Iguaçu lennujaam. Seejuures on Argentinas asuv lennujaam Iguaçu jugade piirkonna hotellidele lähemal kui Brasiilias asuv lennujaam. Piirkonna mõlema rahvusvahelise lennujaama ja Iguaçu jugadele vahel on olemas bussiühendus.
Iguaçu jugade piirkonnas valitseb subtroopiline kliima. Sademeid on palju ning temperatuur on aastaringselt kõrge. Keskmised päevased maksimumtemperatuurid on novembrist märtsini 31 °C – 33 °C ning aprillist oktoobrini 23 °C – 28 °C. Keskmised öised miinimumtemperatuurid on novembrist aprillini 16 °C – 20 °C ning maist oktoobrini 9 °C – 14 °C. Sademeid on aastas peaaegu 1900 mm. Kõige vähem (90 mm) sajab juulis ja kõige enam (230 mm) oktoobris. Novembrist märtsini sajab igas kuus 150–190 mm, aprillist juunini ning augustis ja septembris sajab igas kuus 110–145 mm.
* märgitud väljad on kohustuslikud.
