Havanna - ajaloopärandi pealinn Kuubas

Uue Maailma värav

Havanna linn rajati 1515. aastal. Geograafiliselt soodsas paigas asetseva linna sadam alustas tegevust pisut hiljem - 1519. aastal. Keskne asukoht Kariibi meres on olnud suureks eeliseks Havanna arengule. Siin ristusid kõik tähtsamad kaubateed Mehhiko ja Peruu vahel. 1607. aastal nimetati Havanna ametlikult Kuuba koloonia pealinnaks ning mitteametlikult väravaks Uude Maailma. Ehkki rahvastiku kasv jäi kõnealuse sajandi jooksul vaoshoituks, oli Havanna areng nii äri- kui poliitilise keskusena pidev ning katkematu. Kolme esimese sajandi vältel käis põhiline elu Intramuro 's ehk linnamüüride vahel. 19.sajandi alguses alustati ehitustöödega, mille tulemusena lammutati linnamüür, et hõlbustada linnaplaneerimist ja teedeehitustöid vana Intramuros Plaza ning uue Extramuros Plaza vahel. Havanna on ruudustikukujulise põhiplaaniga linn, mistõttu on lihtne liigelda linna laiadel avenüüdel ja kõrvaltänavatel, kus asuvad kunagised aristokraatlikud kirikud ja mõisad, mis on aga aja jooksul hooletuse tõttu rängalt kannatada saanud . Alates 1982. aastast, mil UNESCO kuulutas Havanna vanalinna maailmapärandi hulka, on tehtud rahalisi investeeringuid linna edendavatesse projektidesse, ent kahjuks on ajakulg täksinud suure osa Havanna diivalikust hiilgusest igavikku.

Ernst Hemingway ja Kuuba

Ameerika keeluseadus tõi 20. sajandi alguses Havannasse uut sorti turismi. Siis sai Kariibi metropolist, eriti Vedado linnajaost (kus seisab tänaseni 142-meetrine mälestusmärk rahvuskangelasele José Martíle) trendikas paik, kus võis nautida pudelit rummi, aromaatset sigarit ja salsatantsu. Teistehulgas meelitas Kuuba pealinn maailmakuulsat Ernest Hemingway’d, kelle paljud romaanid on kirjutatud just Havannas. Hemingway sai kohalike seas tuntuks sellega, et kummutas klaasikese või kaks ning suitsetas paksu Havanna sigarit. Pikk ja kuulsusrikas Kuuba pidu lõppes 1959. aasta uusaastaööl, mil Fidel Castro juhtimisel marssisid linna mässajad.

Ka tänane Havanna meelitab tuhandeid külalisi üle kogu maailma. Lisaks kuulsatele ööklubidele on kultuuriväärtusi otsivatele külastajatele linnas nii kirikuid, paleesid, losse, monumente kui turuplatse. UNESCO maailmapärandisse kuuluvas La Habana Vieja's (Vana Havannas) asuvad arhietktuuriliselt kaunitesse hoonetesse rajatud muuseumid. Linna üheks populaarsemaks vaatamisväärsuseks on katedraaliplats, mida kaunistavad San Cristobal de la Habana katedraali tornid. Platsist mitte kuigi kaugele jääb 1588. aastal ehitatud Real Fuerza loss - Uue Maailma vanim säilinud koloniaalkants. Linnaväljak Plaza de las Armas, mida ääristavad kuninglikud palmid, on olnud Kuuba võimu- ja valitsuskeskuseks juba nelisada aastat. Platsi lääneküljel asub majesteetlik Capitanes Generales palee – rahvusmuuseumi kodu, mis on Kuuba üks suurejoonelisemaid hooneid.

Käsitsi rullitud sigarid

Kui Havanna kesklinn oli revolutsiooni eel tuntud kui punaste laternate piirkond, siis nüüd kumab see vaid kahvatutes pastelltoonides. Turistid kalduvad piirkonda vältima, eelistades jääda Vedado linnajao mugavuste ja Havanna vanalinna kuulsate vaatamisväärsuste juurde. Sellest hoolimata on palju avastada ka Havanna kesklinnas, mille üle kõrgub suursugune El Capitolio Nacional. Justkui narrimaks kapitalismi, on viimane Washingtonis asuva USA Kapitooliumi uhkeim kaksik. Havanna vanim sigaritehas asub El Capitolio lääneküljel, kus umbes 400 töötajat jätkavad vanamoodsalt, käsitsi sigarite rullimist.

Kui olete Havannat külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.

Kaart Arutelu Küsi pakkumist Veel reisisoovitusi